Millisel juhul õiglusega? Millisel juhul süütu kaitsmisega? 10. Informatsiooniallika kaitsmine. Vilepuhujad ehk pealekaebajad. Ajakirjandusel on moraalne kohustus kaitsta konfidentsiaalseid informatsiooni allikaid. 11. Temaatiline lugemisülesanne. Valitud tekstikatke lugemine, selle mõistmine ja loetu üle arutamine. Olenevalt sellest, millise teema juurde sobiva tekstikatke leian. Materjalid:' Harro, H. (1996) Ajakirjandusvabadusest kommunikatsioonivabaduse poole. Eberwein, T. & Fengler, S. & Lauk, E. et al. (2011) Mapping Media Accountability in Europe and beyond. Köln: Halem. Foster, C., McMenemy, D. (2012) Do librarians have a shared set of values? A comparative study of 36 codes of ethics based on Gorman's Enduring Values (ÕISis) Lisaks kohtulahendid, mis on nimetatud ÕISis. Lisalugemine: Mari Männiko "Õigus privaatsusele ja andmekaitse" ; Kirjastus Juura 2011 L.P. Pojman "Ethics: discovering right and wrong
Mitte-professionaalide juurdepääs massiteabe-vahenditele. Inimeste teadlikkus reeglitest, peavad teadma õigusi ja vastutust. Võimalikult vaba juurdepääs valitsuse, riigiasutuste ja avalike organisatsioonide valguses olevale informatsioonile. Kuid on palju erandeid- riigisaladused, julgeolek, ärisaladused, Konfidentsiaalse info (nt arstidelt) võib ajakirjanik avaldada. Arstid jne peavad ise mõtlema ette. 13. Avalikkuse huvi mõiste. Harro-Loit „Ajakirjandusvabadusest kommunikatsiooni vabaduse poole“ lk 93. Tänapäeval ongi difamatsiooni(häbistavate teadete avaldamine) puhul üks olulisemaid küsimusi, kas avaldatud fakt oli tõene või mitte. Saksamaal ja USAs (kui asi puudutab avalikke asju) peab hageja tõendama, et avaldatud faktid olid valed. Juhul kui faktide tõesust peab tõendama kostja (ajakirjanik) ja kui ajakirjanik on informatsiooni saanud inimeselt, kes eelistas jääda anonüümseks, on probleemiks allikakaitse.
arendada religioosset ilmavaadet. Valgustuslik. Esimene ajaleht ,,Tartu Maarahva Nädalaleht" (1806, Tartu, toim. kirikutegelane G.A. Oldekop, J.P. & C.A. von Roth). Peamiselt välisuudised, võetud Dörptsche Zeitungist. Ei meeldinud mõisnikele, kuna nüüd oli lihtinimene nendega võrdselt informeeritud. Püüdis ülem- ja alamkihte lepitada, rääkis ,,heast keisrist". Kristlik humanism. 8Mida tõi Snellman uut Soome ajakirjandusse ja millal hakatakse Eestis ajakirjandusvabadusest rääkima? Ühist ja erinevat Jannseni (Perno Postimees, Eesti Postimees) ja Jakobsoni (vt nn suur sulesõda, Sakala) maailmavaadetes. /Ärkamisaeg/ Snellmanni eesmärk oli rahvusluse edendamine, lisaks tahtis ta tõsta Soome ajakirjanduse taset (see väljendus ajakirjandust analüüsivates kirjutistes). Ta oli liberalist, pooldas mõtte- ja konkurentsivabadust. Arvas, et avalikkus (ja seeläbi ajakirjandus) juhib ühiskonda. Seetõttu peab ajakirjanik olema asjatundja,
jäänud palju maha kaks lin nalehte Tallinna “Õhtuleht” ja Tartu “Edasi”. Seoses kohaliku väljaande staatusega oli “Õhtulehe” ja “Edasi” Paul Keres ja Mihhail Tal Tallinnas 1954. aastal ideologiseerituse aste “vabariiklike” lehtede omast veidi madalam, kuid ajakirjandusvabadusest pole võimalik kõnelda ja atleedid tõid aastakümnete jooksul koju ka nende puhul. Ajakirjanduse operatiivsus oli mitmeid kõige kirkamaid medaleid. Seda allpool arvustust, sest range tsensuuri tõttu võis hoolimata tõsiasjast, et piiri taga tuli esineda isegi süütutel päevakajaliste! sõnumitel kuluda punalipu all, s.t. venelasena. Eesti jalgpall
annaabi.ee 
