ta pereliikmetele (eraomand.) Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele, eraomandi ja kodu puutumatusele. Avalikus ruumis (tänav, park, rand jne) viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida ja pildistada luba küsimata. Saadud materjali avaldamisel on siiski mõned piirangud juhul kui materjal võib kellelegi haiget teha, tuleks see jätta avaldamata (filmilõigud õnnetuse ohvritest, vaimupuudega või seniilsetest inimestest). Seda nõuab nii hea ajakirjandustava kui ka põhiseadus. Avaliku elu tegelased Need inimesed, kes üldsuse tähelepanu all endale leiba teenivad: popstaarid, modellid, sportlased, näitlejad, teleinimesed. Meedial on oluline roll sportlaste, ekraani- ja lavatähtede tuntuks tegemisel. Meedia on staaride looja, ent samas võib ta olla nende hukutaja. Poolavalikud ruumid On kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskonnad, valitsushooned, baarid, restoranid, muuseumid jm
inimestele. Jah, ajakirjandusel on roll kaitsta oma lugejaid neile tehtava ülekohtu eest, teavitades neid kõigest, mis on ühiskonnas valesti. Kuid ei, ajakirjanikul ei ole õigust ega ammugi mitte kohustust iga väiksematki vihjet kajastada ja see läbi võib-olla süütutele inimestele haiget teha. Nagu vanameister Juhan Peegel on öelnud ,,Ajakirjanikud võite olla, inimesed peate olema." Õigustamatu teksti ning pildi rämps ja müra ainult rikuvad head ajakirjandustava. Just see ongi ajakirjaniku kohus: teha vahet valel ja õigel ning teada, millal on õige aeg nendele osutamiseks. Aga loomulikult juhtub ka pahatihti just see , et kas tahtlikult või tahtmatult lähevad nö uurivad ajakirjanikud oma lugudega üle piiri. Näiteks pole enamjaolt ükski intervjueeritav teadlik asjast , et kui ta on oma loo või vastuse intervjuu käigus juba ära rääkinud ning üritab hiljem ajakirjanikule selgitada , et oleks siiski parem , kui ta seda
(seadused, organisatsioonid) 1990 Eesti Ajalehtede Liit 1991 Avaliku sõna nõukogu 1997 Eesti Ajakirjanduse Eetikakoodeks 2002 Pressinõukogu 14. Millised on meedia ülesanded ühiskonnas? 15. Kuidas on meedia roll aja jooksul muutunud? 16. 3 tegevusruumi ja ajakirjanduse käitumine 1) Avalik ruum (tänav, park, bussijaam) intervjueerimine, filmimine, pildistamine lubatud: avaldamisel jälgida head ajakirjandustava. 2) Poolavalik ruum (haridus- ja meditsiiniasutused, kinod, poed, kohvikud, muuseumid) ajakirjandustegevusele võivad kehtida piirangud, vajadus küsida luba, teavitada omanikke/külastajaid. 3) Privaatne sfäär (pere- ja eraelu (põhiseadusega puutumatu)) sekkumine võimalik/vajalik ainult inimeste õiguste kaitseks, kuriteo tõestamiseks 17. Nimeta ajakirjanduseetikaga seonduvaid probleeme Nn. punase tule teemad ja eraelu puutumatus 18
Suhtlemine meediaga: o Ajakirjanik on ka inimene o Küsi küsimused kirjalikult ja vasta kirjalikult o Palu oma artikkel või intervjuu enne avaldamist lugemiseks o Esita oma pretensioon kirjalikult ülemusele Pressinõukogu: o Ajakirjandusväljaannete eneseregulatsiooni organ o Tegutseb Ajalehtede Liidu juures o www.eall.ee o Arutab kaebusi Ajakirjanduseetikakoodeksi (Hea ajakirjandustava) reeglite rikkumise koht Tsiviilõigus Eraõiguse süsteem: Tsiviilõigus Kaubandus- ja Tööõigus majandusõigus o Võlaõigus o ühinguõigus (tagatised on o väärtpaberiõigus käendus, o pangandusõigus garantii, o autoriõigus
annaabi.ee 
