Noormees sai Rootsi kodanikuks1975aastal. Aastal 1973 avaldas Jan Guillou koos kolleeg Peter Brattiga artiklitesarja Rootsi luureorganisatsioonist. Teosed paljastasid asutuse ebaseaduslikud jälitustegevuse kommunistide suhtes. Guillou mõisteti kümneks kuuks vangi. Oktoobris 2009 süüdistas Expressen kirjaniku koostöös KBG-ga 1960. ja 1970. aastatel. Kuigi Jan Guillou kinnitas, et täitis mitmesuguseid ülesandeid, oli selle ainus eesmärk tema väitel koguda teavet ajakirjanduslikuks tööks. Hiljem on süüdistused luuramisest Nõukogude Liidu heaks ümber lükatud. 8) Arvan, et olen teinud paremaid töid, aga olen rahul. Soovitan lugeda seda raamatut nendel, kellel on pidevaid probleeme koolikiusamise ja kaklustega. Nõrganärvilistele mitte, sest kujutluspilt on üsnagi karm.
bülletääni jaoks olema luba, käsk oli tsenseerida kõike, mis laagris levitati või kuulutuste tahvlile pandi. Käsikirju nõuti kontrollimiseks 5-10 päeva enne nende avaldamist. Ometi ilmus pagulaslehti päris ilma loata, kuna neid ei mindudki küsima oli selge, et sellistes tingimustes sõnumid vananevad, tuli riskeerida ja enamasti see kandis vilja. Eesti ajakirjandus paguluses Saksamaa (2) BRITI TSOONI VÄLJAANDED Sõjajärgsel Saksamaal loetakse esimeseks eestlaste ajakirjanduslikuks ürituseks Schleswig-Holsteinis ilmunud "Aja Kaja". Uklei laagrisse koondati eesti endisi sõjavange, kelle arv tõusis varsti üle 3000. Sellistes oludes osutus bülletään hädavajalikuks. Aja Kaja paljundati kirjutusmasinal, mõne numbri järel hakkas ilmuma 6 korda nädalas "Päevauudised". Saksamaa pinnal ilmus Päevauudiseid kokku 55 numbrit. "Päevauudiste" ilmumine jätkus ka siis, kui laager viidi üle Belgiasse.
ja tänapäeval”. Nii U. Loobi kui J. Maimiku tööde puhul tuleb arvestada kõigepealt diplomi- tööde piiratud mahu ja uurija väheste kogemustega, aga eelkõige siiski kirjutamise ajaga – nagu näha, ei ole kummaski töös peetud võimalikuks kasutada sõna “džäss”7 . Kolmas teadaolev ja otseselt džässiteemaline töö on Aadu Mutsu 1991. aastal ajakirjas Kultuur ja Elu läbi kuue numbri (5–10) ilmunud ajakirjanduslikuks kohendatud kroonikalaadne uurimus “Happy Days are Here Again”, mille pealkiri on autoril valitud kindla tagamõttega mitme- tähenduslik, viidates formaalselt küll ühele tolle ajastu populaarsetest tantsulugudest (Milton Ager, “Happy Days are Here Again”), kuid juhtides tähelepanu ka asjaolule, et nõukogude aeg oli meid õpetanud ridade vahelt varjatud tähendusi otsima. Antud juhul ilmselt lootust nii