10 Segavaks osutub meediumi keelekasutus. Ju siis püüab eriti ajaleht ja muugi argise, so kõnekeelse keelekasutuse abil lugejaid juurde meelitada. Kahjuks eeldatakse, et vähenõudlikke keelekasutajaid on rohkem kui nõudlikke. Ehk võib mingil määral põhjuseks olla ka kirjutajate ebapiisav professionaalsus. Kas ka kõik, kes end ajakirjanikuks peavad, on ikka ajakirjandusharidusega? 1.2.4.Teadustekstid Teadustekstide ülesanne on vahendada uurimistulemusi. Teadusteksti lugejad on enamasti autori kolleegid samast teaduskonnast. Üsna kindlad piirangud nii ülesehituse, stiili kui viitamise osas tingivad objektiivsuse ja täpsuse. Teadusteksti loomine algab probleemi püstitamisest. Milline on probleemi lahendus, on autorile esialgu teadmata. See tekstiliik pakub huvi eriti seetõttu, et tahetakse midagi välja uurida
ei jää ka eakamad lugejad. Neid, kes märkavad ja soovivad vigu parandada, on, aga liiga vähe, et see laiemat kõlapinda leiaks. Kuidas aga jõuda niikaugele, et ajakirjanikud ei 1 eksiks oma kirjutistes emakeele reeglite vastu? Üks võimalus on viia läbi testid, enne kui kedagi tööle võetakse. See oleks positiivne tee eesti keele puhtuse eesmärgil. Ilusa eesti keele säilimisele aitab kaasa, kui kõik ajakirjanikud oleksid ajakirjandusharidusega, mitte vaid pelgalt kirjutada oskavad mis tahes eriala inimesed. See innustaks laia üldsust, kes ajalehele kirjutada soovib. Omakultuur peaks igaühele esmatähtis olema ja sellele aitab olulisel määral kaasa hea keelekasutus. Ingrid Rüütel, meie rahvaluuleteadlane, arvab: ,,Omakultuuri ei ole vaja välismaailmale näitamiseks, vaid et iseendana püsima jääda. Enamik maailma põlisrahvaid on kadunud maailmakaardilt mitte füüsilise väljasuremise,
tööl). Noorel ajakirjanikul on rohkem energiat, paindlik mõtlemisviis ja võime leida olulisi vastuseid üleminekuaja väljakutsetele, kuid samal ajal puuduvad tal teadmised, kogemus, mis liiga tihti teeb ajakirjaniku sõltuvaks oma allikaist ja manipuleeritavaks poliitikute poolt. 1985 ilmus Eestis 49 ajalehte ja 30 ajakirja. 1990 oli juba 165 ajalehte ja 51 ajakirja. Töötavate ajakirjanike kaader on võrreldes 1988. a-ga vähenenud. Ajakirjandusharidusega ajakirjanike osakaal ei ole nende hulgas muutunud. Ajakirjanikud nõustuvad, et ajakirjanike kõrgem haridus ja tugevad teadmised on hea ajakirjanduse aluseks, kuid ideaalid ja tegelikkus erinevad. Samal ajal on paranenud ajakirjanike võimalus ise ennast täiendada suurem kui nõukogude ajal (erialakirjanduse kättesaadavus, võõrkeelsed ajalehed, välisreisid, stipendiumid või ka internetiühendus). Ajakirjanikuamet Eestis ei nõua erialast haridust, professionaalne kompetentsus ei
annaabi.ee 
