avameelsust kirjutatud – muutub seeläbi skandaalseks kirjanikuks (mõnitatakse nt „Libude laulikuks“). Underi skandaalsus on ilmne – see tuleneb sisust: naise roll elus ja kirjanduses, kirjutab luulet läbi naise silmade, aga püüab ka meeste vaatepunkti kujutada üksikutes. 1918 „Eelõitseng“ on Sonettide-eelne looming, aga avaldub hiljem. 1918 „Sinine puri“, 1920 „Verivalla“ ja 1923 „Päriosa“ – areng toimub ekspressionistlikuma ajakajalisuse suunas, sest varem kirjutas ainult armastusest, sotsiaalset ebaõiglust ja veriseid pilte sõjaõudustest ei kujutanud. Under tutvustab moodsat saksa luulet, tõlgib seda. Underile peetakse ekspressionistlikku stiili loomuomaseks. „Ekstaas“ on meeleluule konventsionaalsetes raamides (meelelisi aistinguid täis), joonistab stiliseeritult välja metsamaastikku. Meeltele andumine ja see, mis elu juhib või seda kannab, hakkab 1920ndate jooksul muutuma. 2. Siuru-aegne (1920
Rakurss pildistamisel- pildistati palju inimesi alt üles- ülistav, tugevamaks/võimsamaks tegev mõju. Kunsti uued formaadid-LEF: Tahvelmaali asendab fotograafia, kirjanduse asendab ajakirjandus, maalikunstist olulisem on film, olilised olid ka plakatidPilt- konstruktsioon:Kollaazid,Ready-made,Montaazid,FototekstPlakatid, flaierid,kleebisied, loosungid Kinozurnaal- RINGVAADE: Tutvustavad klipid maailma sündmuste kohta. Näidati enne täispikki filme. Aleksandr Rodtsenko venemaa fotograaf- ajakajalisuse esindaja, vahendite kasutamine vastavalt ülesannetele ja vajadustele, odavus ja kõikjal olev, kunst olgu FAKTIkunst. Ta pildistas inimesi alati kompositsioonis-inimene olgu 1 paljudest, kollektiivsus ja sünkroonsus, mass ennetab indiviidi, indiviidis olulinefunktsioon: amet, palju pealtvaateid, altpoolt pildistatud jne. Keeras kaamerat nt. 45 kraadi alla. Inimestel olid kõigil sarnased omadused: füüsiline ja vaimne tugevus, puuduvad nõrkused--ainult positiivsed omadused.
Kolmas periood võiks alata 1942. a raamatu juures "Mureliku suuga". Kusjuures on selge, et see on sellisel juhul üleminekukogu. Under muutub isamaaliseks. Seda ta ju varem ei ole. Visnapuul on. Rootsis ilmunud "Sädemed tuhas" ja "Ääremail" pagulasmeeleolud ja eleegilised toonid tugevnevad. I ja II perioodi vahe on see, et 1) meelelist kireluulet on järjest vähem 2) tekstuaalne staatika suureneb 3) lüroeepiline alge tugevneb * M. Under "Jõulutervitus" 1941 ajakajalisuse ja ajatuse ühendus. Ajalisus on pealkirjas sees. Üsna tugev vihjelisus, mis nõuab mingil määral konteksti tundmist. Luuletus läheb liikvele 1941. a küüditamisest. Isamaalisus on kuidagi üldinimliku haardega ühendatud. Mis on underlikkus? 1) Esimene asi, mida väga sageli rõhutatakse on mingisugune naiselikkuse kategooria Underit peetakse naiselikuks luuletajaks. Alverit nt nii väga naiselikuks ei peaks (tekstide pinnal).
annaabi.ee 
