RAADIOUUDIS · vahendab olulist äsja · mõjutus (puudutab paljusid kuulajaid) asetleidnud sündmust, · lähedus (mida lähem on vahendatav sündmus mis puudutab kuulajat kuulajatele, seda suurem on mõju) või pakub talle huvi. · ajakajalisus (varem kuuldud/loetud uudis ei paku · põhiliselt küsimused: huvi) mis? ja kus?, · tähtsus (mida suuremate nimedega seotud, seda R vähem miks? ja kuidas? suurem uudis) A · välditakse oletusi, · uudsus, erakordsus (ebatavaline, kummaline uudis
1944 põgenes Rootsi. Tema luule sai alguse 1940 koolinoorte ajakirjas Tuleviku Rajad. Esimese luulekogu „On tuuline öö“ käsikiri hävis põgenemisel. 1946 ilmus debüütkogu „Nägu koduaknas“. Lepik alustas arbujate kõrgvaimsuse ja range vormikultuuri ning sütistelikult seisukohta võtva luule vahel sünteesi otsides ja kujunes kiiresti jõuliseks, iseseisvaks lüürikuks. Lepiku esimesed kogud olid intensiivsed sisu- ja vormiotsingud. Vahetu ajakajalisus taandus. Luulekogus „Kerjused treppidel“ tõusus valdavaks inimkonna ajaloolise kogemuse filosoofiline mõtestamine nüüdisinimese vaatepunktilt. Traditsioonilist, loogilisi üleminekuid järgivat kujundiehitust hakkab tõrjuma assotsiatiivne struktuur, mida iseloomustavad järsud kontrastid, üllatav liikumine ühelt kujutluselt teisele, mõnikord ka kuhjuv pildistki ja sürrealistlike sugemetega stiilivõtted. Esile kerkib
varem kirjutatud, seega Under on selles osas uuenduslik ja muutub tänu sellele skandaalseks luuletajaks. Kui võrrelda Visnapuu ,,Amorest" ja Underi ,,Sonette" siis oleks skandaalsem pigem Visnapuu. Underi skandaalsus on pigem seotud selle ,,naise rolli" pärast, sest naise roll ühiskonnas oli hoopis teistsugune kui praegu. ,,Eelõitseng" sisaldab ,,Sonettide" eelset loomingut, kuid ilmub hiljem. ,,Verivalle" ja ,,Pärisosa" juures toimub muutus, luulesse tungub sisse ajakajalisus sõjaõuduste värvikad pildid, sotsiaalne ebaõiglsu jm. On diskuteeritud selle üle, kas Underile on loomuomane ekspressionistlik stiil, Under on üks esimesi hilisekpressionismi esindaja Eestis. 30ndate alguses on luuletaja roll ühiskonnas muutunud. Luuletajat ei juhi enam veri ega maised ihad, vaid luuletaja on nagu poolelid väljavalitud jumalik isik, kes draagikat vahendab. See muutus juhib muidugi klassikalisse perioodi (,,Õnne varjutus").
raamatupidaja poeg. Oskar Kruus kirjutab oma mälestusteraamatus, et Kaugver ehitanud tuttavatele kaminaid. Mida ühest kirjanikust veel tahta? Paraku piirdus Kaugveri ametlik haridustee ainult gümnaasiumiga. Pärast laagrit uurinud ta küll võimalust Tartu ülikooli arstiteaduskonda astuda, et kirurgiks saada, aga tema CV oli selleks muidugi liiga õudne. Mulle näib, et Kaugveri isikus ühinesid just menukirjanikule tarvilik paindlikkus ja haaravus, kergus ja ajakajalisus. (Kallas mäletab Kaugverit kahetsenuvat, et puudub normaalne ajakirjandus muidu oleks ta meeleldi vinge ajakirjanik.) "Tõe ja õiguse" kirjutamiseks tarvilikku sügavust ja keskendumisvõimet tema elujanusest isiksusest ei paista. Aga kui ta poleks vangi kukkunud, nii et pärast poleks olnud vaja elamata aastaid nii kirglikult järele elada? Jaan Kross on oma huvipuudust alkoholi suhtes põhjendanud just vajadusega kaotatud aastaid enam rohkem mitte raisata
annaabi.ee 
