ehituse jms. nudel. Ndisajal rakendatakse matemaatikat kigil inimtegevuse aladel. Matemaatika tekkejrk kestis 4. aastatuhandest 5. sajandini eKr. Sel perioodil sugenesid paljud praktilised, kuid veel sstematiseerimata eeskirjad mitmesuguste arvutuste sooritamise kohta (niteks pindala ja ruumala arvutamiseks). Teises jrgus - elementaarmatemaatika perioodil, mis kestis 17. sajandini - kujunesid suured matemaatika harud, niteks algebra, aritmeetika ja geomeetria. Sellesse ajajrku kuulub ka Eukleidese teos "Elemendid" (3. sajand eKr), mis koondas kik tol ajal teada olnud geomeetriateadmised terviklikuks loogiliseks ssteemiks. Kolmandaks jrguks loetakse krgema matemaatika perioodi, mis kestis 19. sajandini. Siis olid kesksel kohal muutuja ja funktsiooni miste ning loodi kverate ruumide geomeetriad (Lobatevski geomeetria ja Riemanni geomeetria). Neljas ajajrk hlmab ndisaegse matemaatika, millele on eriti iseloomulik laialdane arvutite kasutamine (arvutusmatemaatika)
aasta eest vabanes Eesti ala lplikult. Kogu see aeg ei kujutanud hte jaega. Kokku oli neli-viis jtumist, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. Kesk-Soomest Susiluola kaljukoopa kige alumistest kihist avastati primitiivseid kivast triistu, mille vanuseks hinnatakse 125-120 000 aastat. Jaeg ja j kujundastid Eesti maastiku kandes enda sees liiva-, kruusa- ja savimasse. J sulamisel kujunesid jrved ja sgavate orgudega jed, kuplid ja voored. Ajajrku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisdadeni Baltimaadel 12. sajandi lpul nimetatakse muinasajaks. Sellele jrgnes ajalooline aeg. VANEM KIVAAEG - paleoliitikum, algas inimese kujunemisega ning lppes viimase jajaga ( 3.5 miljonit - 13 000 aastat tagasi ). Sellest ajast me Eestis veel inimasutust ei tea. KESKMINE KIVAAEG - mesoliitikum ( 9000 - 5000 eKr ). Pulli asulakoht on prit 9. aastatuhande algusest eKr, mis on vanim teadaolev inimeste elupaik Eestis.
Idamaade kultuuriga (330146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade le ja seda kuni Rooma vimu kehtestamiseni.See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. 17)Rooma- Vabariigi ajajrk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr vi aastani 27 eKr. Kuninga asemel sai vimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsulid juhatasid sjavge. Reaalse ohu korral anti vim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Vabariigi varasemat ajajrku iseloomustas plebeide ja patriitside vaheline vitlus. Hortensiuse seadus (287 eKr) kaotas patriitsid ja plebeid kui omaette seisused. Need seisused asendas sna peatselt uus aristokraatia nobiliteet, kes hoidis reaalset poliitilist vimu endiselt enda kes. 18) etruskid miks olulised? Etruskid on loonud Itaalia kige varasema krgkultuuri See rahvas elas Kesk-Itaalias, tnapeva Toskanas, mida vanasti kutsuti Etruuriaks Kreeklased kutsusid etruske trreenideks
annaabi.ee 
