Ootused peavad samuti olema reaalsed: üleöö rikastumise mõtteid ei maksa väga hellitada. Professionaalne kaupleja ei arvesta kui palju ta ühe tehinguga võita võib, vaid pigem palju ta ühe tehinguga kaotada võib. Tee endale kauplemisplaan ja –strateegia ja mis kõige tähtsam – pea sellest kinni! Tee selgeks, mis ajahorisondis sobib sulle kõige paremini kaubelda: kas sa oled pigem päevakaupleja (minutid-tunnid) või keskmise ajahorisondiga (1-4 päeva) või pikemaajalisem kaupleja (üle 5 päeva). Alati määra enne tehingu tegemist sihtmärgid nii võidu kui maksimaalse kaotuse poolel. Mõtle välja, kui palju sa oled nõus iga tehinguga kaotama (täpsemalt riski ja rahahaldusest hiljem). Ära kauple lihtsalt selle pärast, et kaubelda. Edukas kauplemine eeldab distsipliini ja tihti on vaja oodata pikemalt õiget sisenemismomenti ja vaadata turuliikumist kõrvalt. 5. Riskid
Eesmärgilise juhtimise raames pööratakse suurt tähelepanu eesmärkide saavutamise takistustele ning püütakse lahendada sellega seonduvaid probleeme. Kuna lõppeesmärgiks peetakse sageli toodangut, käivet, kasumit jt üksiknäitajaid, näib eesmärgiline juhtimine olevat mõnevõrra piiratud teoreetiline kontseptsioon, mis võib olla tingitud liialt kitsast rakendamisest ja ebasobivatest eesmärkidest, mis on sageli lühikese ajahorisondiga või liialt ühekülgsed. (Siimon, Vadi, 2003: 51) 2.1.1.3. Tasakaalustatud mõõtmismudel Tasakaalustatud mõõtmismudel (Balanced Scorecard, so BSC) võeti kasutusele 1990. aastatel, mil orienteeruti üha enam eesmärkide realiseerimisele ja töötulemuste hindamisele. Suure panuse nimetatud süsteemi väljatöötamisele andsid Robert Kaplan ja David Norton. (Kaplan, Norton, 1996) BSC on näitajate süsteem, mis annab organisatsioonist tervikliku pildi, põhinedes valdavalt
80 Eesmärgilise juhtimise raames pööratakse suur tähelepanu eesmärkide saavutamise takistustele ning püütakse lahendada sellega seonduvaid probleeme. Kuna lõppeesmärkideks peetakse sageli toodangut, käivet, kasumit jt üksiknäitajaid, näib eesmärgiline juhtimine olevat mõnevõrra piiratud teoreetiline kontseptsioon. Kulno Türk'i arvates on see tingitud enamasti meetodi liialt kitsast rakendamisest ja ebasobivatest eesmärkidest, mis on sageli lühikese ajahorisondiga või liialt ühekülgsed. Eesmärgiline juhtimine võimaldab lähtuda ka pikaajalistest, mille korral on fikseeritud nende saavutamist mõõtvate näitajate üksikasjalikud süsteemid. Populaarseks ja suhteliselt uueks teooriaks eesmärgilise juhtimise ja tulemusjuhtimise valdkonnas on nn tasakaalustatud mõõtmismudel. Mõistmaks paremini juba klassikaliseks kujunenud seisukohti, vaatleme seda lähemalt koos tema edasiarendustega viimasel aastakümnel. 2.4.4.1.3
annaabi.ee 
