Linnaühiskond. Assüüri kuningad lõid alalise armee- kaarikud, jalavägi, raskeratsavägi. Religioon ja kultuur EGIPTUS Hieroglüüfid, tähistasid mõisteid, häälikuid. Kiri oli keeruline ja sisaldas ligi 1000 hieroglüüfi. Kirjaoskus oli privileeg ja kättesaadav 1% elanikkonnast. Kirjutusmaterjal oli papüürus, mida saadi papüürusetaime säsist. Kiri säilis tänu heale kliimale. Teadus. Arstiteadus- osavad kirurgid, silmaoperatsioonid Päikesekalender- esimesed kes tuginesid ajaarvamisel välja arvestatud päikeseaastale. Geomeetria- ehitustöödeks vajalik teadmine Kirjanuds- ,,Sinuhe jutustus" Jumalad- Ra- päikesejumal, maailma looja, Keskmise riigi ajal Amon ,kokku Amon-Ra, arvati, et vaarao oli Amon-Ra poeg Horos- taevajumal, kehastas elavat valitsejat, Osirise ja Isise poeg Osiris- viljakuse jumal, surnute valitseja Isis- Osirise õde ja abikaasa Seth- Osirise ja Isise vend, viljatu läänetuul Püha loom olid skarabeus.
võrdse tähtsusega. Mõned organismid (bakterid, ussid jt) ei ole miljonite aastate vältel oluliselt muutunud ja nende jäänukeid võib leida väga erineva vanusega kihtides. Teised seevastu on muutunud väga kiiresti ja iseloomustavad väga lühikest geoloogilist ajalõiku. Ja just need vormid on suhtelisel ajaarvamisel eriti suure tähtsusega. Kivimite absoluutseks vanuseks nimetatakse aega, mis on möödunud nende moodustumisest.
sotsiaalsed mudelid. Euroopa kui mõiste ei omanud tähtsust. Keskajal usuti, et ollakse viimase ajastu inimesed enne maailmalõppu. Püha Augustinus jagas kõik kuueks ajastuks, viimane oli Kristuse ajastu, kes võis tulla kohe. Püha Hieronymos eraldas 4 suurt perioodi: Babüloonia, Pärsia, Kreeka, Rooma. 6. sajandil loodi ajaarvamine Kristuse sünni järgi (abt Dionysius Exigus arvutas selle aja) Sellegipooles olid ajaarvamisel üldiselt kasutusel keisrite valitsemisaastad, kuupäevi märgiti näiteks nii mitu päeva pärast madisepäeva jne, kaasa arvatud kasutasid seda süsteemi paavstid. Uus ajaarvamine hakkas üldkasutust leidma 11-14,sajandil, selle levikule pani aluse Alcuin (inglise õpetlane u 9. Sajand, karolingide renessansi tegelane), kelle soovitusel võttis selle kasutusele Karl Suur (8-9 sajand). . Kuni hiliskeskajani puudus ühtne ajaarvamine, mis oleks haaranud kogu Euroopat. RAHVASTIK