sooritatakse kahe indiviidi vahel korduvalt altruistlik tegu. Paljude loomade koostööline käitumine on mõistetav vangi dilemmale analoogse näitena. 4 Kaudse vastamise mehhanism Otsese vastamise mehhanism jätab välja mõned aspektid, mis mängivad inimkäitumise puhul olulist rolli. Kellegi aitamine tekitab hea reputatsiooni, mis on oluline ka võõrastele inimestele, kes sellest lähtuvalt võivad aitajat erinevatel viisidel Kuigi kaudse vastamise premeerida. lihtsamaid vorme võib leida ka loomadelt, pühenduvad vaid inimesed selle mängu keerukamatele vormidele. 5 Mitmetasandilise valiku mehhanism Valik toimub rohkem kui ühel tasemel: näiteks rakkude sees aatomite ja
Rooma provintsidesse Gallia'sse, Hispania'sse ja Britannia'sse ning Reini ja Doonau aladele, mille keskne osa oli Pannoia (Ungari). 2.saj eKr jõudis Isise kultus Rooma ja jäi seal senati vastuseisust hoolimata (tehti mitu korda korraldus pühamud hävitada) püsima 5. sajandini pKr. Caligula ja Caracalla ajal ehitati mitmeid templeid. Teda ülistati rohkeis hümnides kui kõiksuse- ja taevajumalannat, kultuurihüvede andjat, saatusevalitsejat, aitajat hädas, samastati Demeteriga. Isise templites elavatele naispreestritele omistati erilised võimed nad oskasid unenägusid seletada, kontrollida juukseid punudes ilmaolusi ning olid hinnatud ämmaemandad. Egiptuse päritolu jumalanna Isise kummardamine oli Roomas populaarne tavalise rahva ja eeskätt naiste hulgas. Isise kultus oli müsteeriumiusund vaiksete hardushetkedega. Kultuses oli kummardaja ja jumaluse suhe isiklik ja individuaalne.
et teda vääriliste sõnadega kiita -- tugev ja julge mees. Nõnda ta algas: "Ära vaeva ennast, Marcellinus, justkui kaalutleksid suurt asja. Elamine suurt asja ei tähenda: kõik sinu orjad elavad, kõik loomad. Suur asi on surra auliselt, mõistlikult, mehiselt. Mõtle, kui kaua sa juba teed üht ja sama: toit, uni, iharus; nende kaudu joostakse ringiratast. Surra tahta võib mitte ainult mõistlik, tugev või õnnetu, vaid ka küllastunu." (7) Kuid talle polnud tarvis nõuandjat, vaid aitajat; orjad kuuletuda ei tahtnud. Kõigepealt võttis ta neilt hirmu ja näitas, et orje ähvardab oht siis, kui on kahtlane, kas isanda surm oli vabatahtlik. Muidu aga olevat isanda tapmise ja tema takistamise eest ühesugune karistus. (8) Seejärel manitses ta Marcellinust, et too oleks inimsõbralik, ning nende eeskujul, kes söömingu lõppedes jagavad ülejäägid osavõtjaile, kingiks elust lahkudes üht-teist nendele, kes kogu elu olid tema teenijad
eeskujude järeleaimamisel põhinevat kõneõpetust, pidevat harjutamist ja kogemusi. Vt ka kõne. retooriline küsimus stilistiline kujund, küsilause vormis väide, mis ei vaja vastust.Näide: Vaene laps Oh mina mannetu, oh mina õnnetu: kuhu ma lä'en? Võõras ei võta mind, tuttav ei taha mind: kuhu ma jään? Oh mina majatu, rahu ja rajatu: kuhu ma jään? Kohus ei kaitse mind, talud ei toida mind: kuhu ma lä'en? Oh mina isatu, oh mina ematu: kuhu ma lä'en? Armu ei ole mul, aitajat pole mul: kuhu ma jään? (Jaan Bergmann.) retsensent arvustaja; arvustuse ehk retsensiooni autor. retsensioon vt arvustus. retseptsioon teose vastuvõtt lugejate poolt. riim häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Algusriim paikneb värsirea alguses (näiteks: Oma
annaabi.ee 
