Tunnetusprotsessid kõik need psüühilised protsessid, mille abil inimene maailma tundma õpib. ... aisting, taju, mälu, mõtlemine, fantaasia. Aisting kõige lihtsam tunnetusprotsess. Peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi. Tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Meeled!? Aistingud jagunevad välis- ja sisekeskkonna aistinguteks. Välisaistingud: - Nägemisaisting umbes 90% värvipimedus, daltonism ei saa eristada punast ja rohelist, kanapimedus õhtul hämaras ei näe. - Kuulamisaisting üle 140db tekib valu. - Haistmisaisting - Maitsmisaisting - Kompimisaisting Veel temperatuuri-, liigutus-, tasakaalu-, jne. aistingud. Aistingu absoluutne lävi ärrituse minimaalne suurus, mis on vajalik aistingu tekkeks.
Adekvaatsuse printsiip ehk Adaequatio Ehk Suur Tõde inimese valmisolekust maailmaga hakkama saada. Adekvaatsus on inimese võime tunnetada ümbritsevat maailma. Oma viie meele abil suudame tajuda ainult madalaimat olemise tasandit, kuid nad ei suuda anda midagi rohkemat, kui ainult aistingulisi andmeid. Ja et neis andmetes mingit mõtet leida, vajame teist laadi oskusi ja võimeid, mida autor nimetab ,,intellektuaalseteks aistinguteks". Ilma nendeta oleks võimatu ära tunda vormi, mudelit, regulaarsust, harmooniat, rütmi ja tähendust, rääkimata elust, teadvusest ja eneseteadvusest. On ebareaalne püüda piiritleda inimese kui sellise intellektuaalseid võimeid. Näiteks musikaalsus muusikat mõistetakse intellektuaalsete jõudude abil. Kõik inimesed ei ole võimelised mõistma mingit antud muusikapala mitte sellepärast, et nad on kurdid, vaid sellepärast, et nende mõistus ei ole sellega adekvaatne
pisaraid. Paariline nägemiselund, Silmamuna asetseb silmakoopas ja on koduloomadel enam vähem kerajas. Silmamuna sein koosneb kolmest üksteist katvast kestast Silmamuna sisemus koosneb vedelikust, läätsest ja klaaskehast. Silma lisaelundid on laud, pisaraelundkond, silmakoopa sidekirmed ja silmamuna lihased. 48. Kõrv Kõrv on tasakaaalu- ja kuulmiselund, mis aitab kehal säilitada tasakaalu, muuta keha asendit ruumis ning vastu võtta helilaineid ja neil aistinguteks kujuneda. Kõrvade paarilisus võimaldab määrata hääle suuna. Anatoomiliselt eristatakse sise-, kesk- ja väliskõrva. Välis- ja keskkõrva eraldab teineteisest trummikile.. Välis- ja keskkõrv koondavad helilaineid, juhivad neid edasi ja reguleerivad tugevust. Sisekõrva akustilises osas muutuvad õhuvõnked vedeliku liikumiseks. Väliskõrv püüab helilaineid ja väljendab oma liikumisega looma miimikat ning on liigist ja tõust sõltuvalt erineva kujuga
fikseeritakse. Vaatluse korral kehtib nõue, et nähtus peab tekkima ja kulgema ilma vaatlejapoolse sekkumiseta. • Inimene ehk vaatleja on üks osa loodusest, erinedes ülejäänust teadvuse poolest. See lubab tal infot salvestada ja töödelda, arvestades põhjuslikke seoseid. • Kuidas füüsika kogub infot loodusest? • Inimene saab infot ümbritsevast maailmast oma meeleorganite abil. Kui neid organeid ärritada, tekib aisting. • Aistinguteks on • Nägemine -90% • Kuulmine • kompimine, • haistmine, • maitsmine. • Aisting on tegevus: • me näeme, et mingi valgus on punane, • kuuleme, et hääl on vali jne. • Aistingute korral ei anta neile sisu. Nii tegutseb näiteks imik. Normaalsel inimesel esinevad aistingud kompleksselt ja neid analüüsitakse. • Sel juhul räägitakse tajumisest. Tajumine tugineb suuresti eelnevatele teadmistele, kogemustele, ootustele Maailmas (looduses) leiab aset sündmus
fikseeritakse. Vaatluse korral kehtib nõue, et nähtus peab tekkima ja kulgema ilma vaatlejapoolse sekkumiseta. · Inimene ehk vaatleja on üks osa loodusest, erinedes ülejäänust teadvuse poolest. See lubab tal infot salvestada ja töödelda, arvestades põhjuslikke seoseid. Reemo Voltri · Kuidas füüsika kogub infot loodusest? · Inimene saab infot ümbritsevast maailmast oma meeleorganite abil. Kui neid organeid ärritada, tekib aisting. · Aistinguteks on · Nägemine -90% · Kuulmine · kompimine, · haistmine, · maitsmine. Reemo Voltri · Aisting on tegevus: · me näeme, et mingi valgus on punane, · kuuleme, et hääl on vali jne. · Aistingute korral ei anta neile sisu. Nii tegutseb näiteks imik. Normaalsel inimesel esinevad aistingud kompleksselt ja neid analüüsitakse. · Sel juhul räägitakse tajumisest. Tajumine tugineb suuresti eelnevatele teadmistele, kogemustele, ootustele
annaabi.ee 
