1933 asuvad elama Nõmmele. Under tegeleb vabakutselise luuletajana ja tõlkijana. Emigreerub 1944 septembris Rootsi. 1945-1953 töötas Dvottinghami muuseumis arhiivitöötajana. Suri 1980, maeti Stockholmi metsakalmistule. Underi looming jaguneb kolme perioodi. a) Siuru - 1917 esikkogu ,,Sonetid", 1918 ,,Eelõitseng", 1918 ,,Sinine puri" - valdavalt loodus-ja armastusluule, luule on julgelt avameelne meeleilnem sensuaalne, kujunditele on iseloomulik intensiivsus ja hämmastava aistilisus. b) "Tarapita" 1920 ,,Verivalla", 1923 ,,Pärisosa" - Meeleolult haakuv kogu ülejäänud Eesti ajaluulega, palju ülekohatud hävingut, ja kaose pilte, mis on seotud lõppenud sõjaga, stiililt on luule appihüüdev ja moralisseriv. c) Kõrgperiood 1927 ,,Hääl varjust", 1927 ,,Rõõm ühest ilusast päevast", 1929 ,, Õnnevarjutus", 1930 ,,Lageda taeva all", 1935 ,,Kivi südamelt", 1942 ,,Mureliku suuga".
Kas kunsti tähendus sõltub esteetikast? Esteetika seotud kunstiga väga palju. Esteetika uurib kauni avaldumist, maailma esteetilise tunnetamise, see on õpetus kunsti vormidest, ja üldselt ilust ja inetust. Seoses selle õpetusega, muutub meie ilu tunnetamine, meie arutlemine kunsti kohta ja sii kunsti tähendus ka muutub. 5. Milline on 'esteetika' mõiste etümoloogia? Sõna "esteetika" pärineb kreeka sõnast , mis tähendab aistilisus (tundlikkus ) või meeletaju. Termin "esteetika" oli kehtestatud Alexander Gottlieb Baumgarteniga tema teoses "sthti" 1750. aastal, ja tänu talle see sõna sai oma tänpäevase tähenduse. 6. Millised on esteetika seosed filosoofiaga? Mida tähendab 'esteetika kui kunsti filosoofia'? Esteetikat võime nimetada ilu filosoofiaks - seda võime käsitleda kui teooriat väärtuste kohta.
Aja ja ruumi lahutamine suhteliselt raske, nagu Einsteini füüsikas. Müütilises ruumis pole loodust olemas, arusaam loodusest on geograaafilise ruumi, kapitalistliku käsitluse produkt. Maastik on tegutsemise taust. N-ö. täiskirjutatud ruum, inimene loeb seda maastikku, ilma, et seal oleks ühtegi inimtegevuse märki. Inimesed liiguvad keset olulisemaid ja vähem olulisemaid kohti, tihedamaid vähem tihedamaid kohti. Majanduslikkus vs kosmoloogia, juhtimine vs aistilisus, järelevalve vs vaatlemine, rituaalsus vs antropomorfsus. Ruum Paik (locale) Koht Koht on umbisikuline, paik on isikuline. Mõnede jaoks on mingi ruum lihtsalt koht, teiste jaoks paik. Ruum peab koosnema kohtadest, ilma kohtadeta polegi ruum nagu midagi. Kohad omandavad eristava tiheduse. Koht kõige üldisem määratlus, teatava identiteedi loob. Koht on üldine kontekst, kõik kohad saavad nimetamise kaudu selleks mis nad on. Ruumilised tähendused sisaldavad alati
annaabi.ee 
