suhtlemist õpilaste seas omavahel ning ka õpetajaga. Nõnda väidavad selle teooria pooldajad, et õppimine annab paremaid tulemusi siis, kui see toimub sotsiaalsetes olukordades, kus on võimalik arutelu kahe või enama isiku vahel. Õpilane on osa paljudest ühiskondlikest keskkondades, sealhulgas kodus ja klass. (Krull, 2000) Konstruktivistide arvates on põhjus selles, et inimesed pole suutelised omandama sotsiaalseid komponente individuaalselt väljaspool ühiskondlikku suhtlemist (Airasian & Walsh, 1997). Sotsiaalne suhtlemine mõjutab õppematerjali omandamist positiivselt vähemalt kolmel põhjusel. Esiteks liidetakse üksikule õppija materjali tajumisele ka kaasõpilaste ettekujutused sellest materjalist. Selline viis abistab tajuda seda materjali laiemalt, kui üksinda individuaalselt seda tehtaks ning õppijad leiavad asju, mida varem ise ei märgatud. Teiseks toimub enda poolt tajutud info analüüs ja sellesse sügavam süvenemine, kuna vastandlikud
See hindamismudel on hästi sobiv ülikooli (Taylor 1994). Mina arvan, et see sobib ka oma olemuselt koolidesse samuti. Eesmärk ei ole mingite tunnuste alusel klassifitseerida, vaid (üli)õpilasi, vaid hoopis vaagida õpitulemusi, mis osutavad mida ja kui hästi on õpitu omandatud. Juba 1918. Aastal väitis R.L. Throndike veenvalt , et kriteeriumhindamine on kõige efektiivsem hindamise meetod, mis tõrjub võrdlemishindamise välja (Airasian Madaus 1972) Endiselt on kahjuks levinud arusaam, et võrdlushindamsiest paremat ei ole ja hinnete eesmärgiks on selektsioon. Isegi kui tegemist on kooliga, kus on põhimõtted paigas reedavad kontrolltööde tegemine hindamise meetodi, koos hindamise aluseks võtud metodoloogia nagu inimese võimed oleks normaaljaotuse järgi. Tulemusmudeli loogika on hämmastavalt lihtne, ütle, mida õpilased peavad teadma ja
Õpetaja mitteformaalsed hinnangulised otsustustused puudutavad vähemasti kolme valdkonda: 1)õpilaste ja klassi üldise arengutaseme, õpimotivatsiooni ja distsiplineerituse hindamist, 2) klassi kaasatöötamisvõime jälgimist õpetamise käigus ja 3)õpilaste jooksvat hindamist tunnis. Klassi ja õpilaste arengutasemest ettekujutuse loomine: Et olla objektiivsem uute õpilaste või klassi kohta hinnangulise informatsiooni hankimisel, soovitab P. W. Airasian (1994, lk 30) enne koolitöö algust ja esimestel koolipäevadel 1) koguda mitmekülgset informatsiooni nii üksikõpilaste kui klassi kohta 2) otsustada, milline sellest informatsioonist on väärtuslik ja usaldusväärne 3)toetudes usaldusväärsele informatsioonile, revideerida ja täpsustada oma ootusi, veendumusi ja hoiakuid ning 3) alles siis teha järeldused konkreetseid õpilasi ja klassi iseloomustavatest joontest ning sobivast töökorraldusest ja õpetamisviisidest.
annaabi.ee 
