Peeter ei soovi mingil juhul olla ühingu kohustuste eest oma varaga vastutada. Ants ja Peeter loodavad, et saavad pangalt laenu esimeste materjalide ostuks. Samuti loodavad nad, et ühing teenib juba teisel aastal suurt kasumit, mille saaks osanikele välja maksta. Peeter arvab, et üle kolme aasta ta ühingu osanikuks olla ei soovi. Ants ei soovi sel juhul kolmanda isiku astumist Peetri asemele, vaid tahaks jääda ühingu ainuosanikuks. Millist liiki äriühingu peaksid Ants ja Peeter asutama? Analüüsige seejuures erinevate ühinguliikide eeliseid ja puuduseid nende jaoks. Peaksid looma usaldusühing - Ants oleks täisosanik ja Peeter usaldusosanik. p131 - Peetrile saaks anda ühingulepinguga äriühingu juhtimise õiguse. Usaldusühingu saab ümberkujundada osaühinguks, mille käigus PEETER asub välja (talle makstakse õiglane hüvitis) ja Ants jääb siis üksi tegutsema. § 131. Usaldusühingu esindamine
Kui formaalselt võtta siis otsuste vaidlustamise kohta pole midagi öeldud ja ei saa inimeselt võtta ära võimalust otsuse tühisusele tuginemist sest vb inimene tahab vaidlustada muul alusel otsust kui ühinemisega seoses, vb nt on tal kahju hüv nõue vms. Ei tasu võtta ära võimalust vaielda. 40. OÜ A ja OÜ B sõlmisid ühinemislepingu, mille kohaselt ühinesid äriühingud selliselt, et OÜ A oli ühendavaks ühinguks ja OÜ B ühendatavaks ühinguks. Nii OÜ A kui ka OÜ B ainuosanikuks oli C. Ühinemislepingus nähti ette, et OÜ B kannab kogu oma vara ühinemise käigus üle OÜ-le A ning OÜ B osa ei asendata. Registripidaja keeldus ühinemise registrisse kandmisest põhjusel, et ÄS § 392 lg 1 p 2 kohaselt peab ühinemislepingus olema märgitud osade asendussuhe, millest erandi näeb ette ÄS §-s 403 lg 4, kuid antud juhul ei ole sellist olukorda. Samuti nõuab osa asendamist ÄS § 392 lg 1 p 1' ning seega peab OÜ A suurendama osakapitali
Kui formaalselt võtta siis otsuste vaidlustamise kohta pole midagi öeldud ja ei saa inimeselt võtta ära võimalust otsuse tühisusele tuginemist sest vb inimene tahab vaidlustada muul alusel otsust kui ühinemisega seoses, vb nt on tal kahju hüv nõue vms. Ei tasu võtta ära võimalust vaielda. 40. OÜ A ja OÜ B sõlmisid ühinemislepingu, mille kohaselt ühinesid äriühingud selliselt, et OÜ A oli ühendavaks ühinguks ja OÜ B ühendatavaks ühinguks. Nii OÜ A kui ka OÜ B ainuosanikuks oli C. Ühinemislepingus nähti ette, et OÜ B kannab kogu oma vara ühinemise käigus üle OÜ-le A ning OÜ B osa ei asendata. Registripidaja keeldus ühinemise registrisse kandmisest põhjusel, et ÄS § 392 lg 1 p 2 kohaselt peab ühinemislepingus olema märgitud osade asendussuhe, millest erandi näeb ette ÄS §-s 403 lg 4, kuid antud juhul ei ole sellist olukorda. Samuti nõuab osa asendamist ÄS § 392 lg 1 p 1' ning seega peab OÜ A suurendama osakapitali
ühing jääb ka ise edasi eksisteerima. Jagunemine võib toimuda nii selliselt, et üleantava vara baasil luuakse uued ühingud, kui selliselt, et vara ühendatakse olemasolevate ühingutega. Kui ühinemine sai toimuda ainult selliselt, et ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid pidid saama osaluse ka ühendavas ühingus, siis eraldumise korral pakub seadus võimaluse, et eraldatud vara baasil moodustatud uue ühingu ainuosanikuks või -aktsionäriks saab jagunev ühing - siin on tegemist nn. kontserneraldumisega, mis võimaldab tütarettevõtete asutamist lihtsustatud viisil. Nagu ühineminegi, nii on ka jagunemine lubatud eri liiki ühingute osavõtul; erandiks on aga siingi tulundusühistu, mis võib jaguneda ainult tulundusühistuteks ning osaleda ainult tulundusühistute jagunemisel. Jagunemise eeldused ning jagunemise läbiviimise etapid vastavad samasugustele ühinemise puhul. Oluline
annaabi.ee 
