PICASSO «kolm tantsijat» CHAGALL «Sünnipäev» võttis kasutusele puhtad spektrivärvused. Saksamaal kujunes juhtivaks ekspressionism-kriisi siiras ja jõuline väljendamine, ühiskonnakriitika. OTTO DIX. Suurbritannia-postimpressionism. Suur tõus skulptuurikunstis. Totalitaarne kunst- totaalne kontroll kunsti üle. Keelustati avangardistlik kunst sest see võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid, see eeldas ja soosis isikuvabadust. Ainulubatuks kunstiks oli kunst, mis toetus traditsioonidele (NLis sotsialistlik realism NL propaganda vaimus). Eeskujuks oli akademism ja realism. Aukohal oli teosed mis ülistasid suuri juhte, kujutasid revolutsioonisündmusi jne. Skulptuuris jõulisus, ülearenenud muskulatuur, ideaalkangelased. BREKER, MUHHINA «Tööline ja kolhoositar». Saksamaal oli alasti keha lubatud, NLis tabu. NL- kunst, mis sisaldab tõde. NL arhitektuuri eeskujuks oli 19.saj klassitsism ja
Saksamaal oli avangardivastane võitlus avalik, Nõukogude Liidus mõnevõrra hiilivam, aga jõhkram. Ei keelatud mitte ainult oma loomingu väljapanek, vaid ka loomine. Teosed eemaldati muuseumidest, mitmed kunstiinimesed sattusid koonduslaagrisse või tapeti. Saksamaal korraldati nn. häbistusnäitus, mis varustati mõnitavate saatesõnadega ja mida käsutati vaatama töölisi, õpilasi, sõdureid. Osa teoseid põletati avalikult. 5. Mõlemas riigis kuulutati ainulubatuks kunst, mis toetus traditsioonidele. Kujutava kunsti peamiseks eeskujuks oli 19. sajandi akademism ja realism. Kuigi natsid ja kommunistid olid vihavaenlased, oli nende soositud kunst väga sarnane vormide ja temaatika poolest. Aukohal olid teosed, mis ülistasid suuri juhte, kujutasid võimuhaaramist. Väärikaks peeti töö ülistamist. Eriti sarnaseks sai kunst sõdade ajal, kui vaenlast esitleti näiteks poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena.
loomine. Nende teosed eemaldati muuseumidest, neid toetanudkunstiteadlased vallandati. Mitmed kunstiinimesed sattusid koondulaagrisse või tapeti. Saksamaal korraldati nn häbistusnäitusi, mis varustati mõnitavate saatesõnadega ning mida käsutati vaatama töölised, õpilased või sõdurid. Need pidid veenduma, kui koleda jaohtliku kunstiga on tegemist. Osa avangardistide reoseid põletati avalikult. Mõlemas riigis kuulutati ainulubatuks kunst, mis toetus traditsioonidele. Kujutava kunsti peamiseks eeskujuks olid 19. sajandi akademism ja realism. Kuigi natsionaalsotsialistid ja kommunistid pidasid teineteist surmavaenlasteks ja lõpuks astusidki verisesse sõtta, on nende soositud kunst väga sarnane mitte ainult vormide, vaid ka temaatika poolest. Aukohal olid teosed, mis ülistasid suuri juhte, kujutasid võimuhaaramist, nn. revolutsioonisündmusi ja sõjalisi võite
omapärale. 3. Kuidas nimetati Saksamaal avangardistlikku kunsti? Seda nim ,,mandunud kunstiks" 4. Kuidas toimiti avangardistlike kunstnike ja nende loominguga Saksamaal? Õhutati viha kõige uue ja võõra vastu ja näidati võime rahvusliku kultuuripärandi kaitsjana 5. Mille poolest oli erinev avangardismivastane võitlus Nõukogude Liidus? Avangardismivastane võitlus oli hiilivam, aga tihti jõhkram 6.Milline kunst kuulutati lubatuks? Kust võeti selle eeskujud? Ainulubatuks kuulutati kunst, mis toetus traditsioonidele. Eeskujuks olid akademism ja realism. 7. Mille poolest sarnanesid natside ja nõukogude võimude poolt soositud teosed? Tegelased jõulised, karmi silmavaatega, üliarenenud muskulatuuriga ideaalkangelased 8. Millise erineva ideoloogiaga õigustati kõnealustes riikides oma kunstipoliitikat? Kunstipoliitika ideoloogias Saksamaal ,,aaria rassi" väärikuse rõhutamine. Venemaal idealiseeritud tööinimesed 9
tundnud kõige uue ja võõra suhtes. Samal ajal esitlesid võimud ennast kui rahvusliku kultuuripärandi kaitsjad. Saksamaal oli avangardistlik võitlus avalik, Nõukogude Liidus mõnevõrra hiilivam, aga tihti jõhkram. Avangardistidel keelati mitte ainult oma loomingu väljapanek, vaid ka loomine. Nende teosed eemaldati muuseumidest, neid toetanud kunstiteadlased vallandati. Mitmed kunstiinimesed sattusid koondulaagrisse või tapeti. Mõlemas riigis kuulutati ainulubatuks kunst, mis toetus traditsioonidele. Kuigi natsionaalsotsialistid ja kommunistid pidasid teineteist surmavaenlasteks ja lõpuks astusidki verisesse sõtta, on nende soositud kunst väga sarnane mitte ainult vormide, vaid ka temaatika poolest. Aukohal olid teosed, mis ülistasid suuri juhte, kujutasid võimuhaaramist, nn. revolutsioonisündmusi ja sõjalisi võite. Väärikaks peeti ka töö ülistamist. Eriti skulptuuris näeme jõulisi, üliarenenud muskulatuuri ja otsustava karmi
annaabi.ee 
