mille peale ta kogu järgneva üles ehitab.Inimesel peaks olema oma maailmavaade, mida ta pidevalt järgib, et õiges suunas liikuda. Samuti peavad paigas olema eesmärgid ning tegeleda tuleb sellega, mis tõesti huvi pakub. Selle kohapealt ei saa lasta mõjutada end teistest, kuigi nad võivad head nõu anda. Hiljem võib inimene oma otsust kahetsema hakata, kuid siis on juba hilja midagi parandada. Paljud soovivad erineda teistest ka riietusstiili poolest, mis muudab neid veelgi ainulaadsemaks. Ühesõnaga võib öelda, et arendada tuleb neid omadusi, mis muudavad meid isikupärasemaks ning toovad esile meie kõige tugevamad küljed. Tihti lasevad inimesed end ühiskonnal ehk teistel inimestel mõjutada. Seda just eriti noored. Inimesed peaksid rohkem kindlaks jääma oma põhimõtetele. Samas üritab meie oma ühiskond massistumisega meid ühesugusteks muuta ning mõneti see on vältimatu, kuna inimene ise on vana matkija. Alatihti tahavad inimesed teineteisele
Hiljem on hoone pikka aega olnud kasutusel raudtee võõrastemajana. (1) Reisijatehoone ja Imperaatoripaviljoni vahele jääb suurte kaarakendega markeeritud katusealune ehk galerii (39 meetri pikkune), mis erinevatel aegadel on leidnud kasutust suvekohvikuna. Selle jaamahoone osa algne tähendus pole teada, kuid võib arvata, et seda kasutati ooteplatvormi laiendusena. 1950. aastatel ehitati väike osa katusealusest juurviljaladude tarbeks kinni. (1) Kõige ainulaadsemaks osaks Haapsalu jaamahoone arhitektuuris on umbes 216 meetri pikkune kaetud perroon. See 20. sajandi algul ehitatud raudteejaama katusealune perroon oli pikim Euroopas. Perrooni erakordne pikkus oli 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Vene impeeriumi raudteedel omane üksnes tähtsamatele jaamadele. Seda arvestati pikima reisirongi pikkuse järgi ja see võis küündida kuni 120 süllani, mis meetrites tegi ligikaudu 256
Muusikaõpetus oli koolis heal järjel. Anton Hansen sai sealt algoskuse viiulimängus ja jääva muusikakiindumuse (Kalda 1997:39). Anton Hansen Tammsaare oli 18-aastane kui lõpetas haridustee kihelkonnakoolis (Riismaa 2002:87). 1.2. Noorukiiga Anton Hansen Tammsaare oli riikliku gümnaasiumi astumiseks liiga vana, pidin ta keskhariduse saamiseks minema Hugo Treffneri erakooli Tartus (Riisma 2002:87). Hogu Treffneri eragümnaasiumi on nimetatud üheks ainulaadsemaks õppeasutuseks üle terve Tsaari-Venemaa. Anton Hansen teenis õpperaha puudujääva osa tasa tööga-valvuriametiga, koolialgklassides tundide andmisega (Kalda 1997:39). Tammsaare andis ka viiulitunde. Samal ajal ilmusid ajakirjanduses tema esimesed jutustused (Riisma 2002:87). A.H. Tammsaare sai Treffneri gümnaasiumist korraliku humanitaarhariduse, sealhulgas vene kirjanduse tundmise , mida ta omast huvist veelgi laiendas. Teiselt poolt tugines Tammsaare realismi käsitlus
annaabi.ee 
