Tuhalaane nõiakaevu energiavoo. Seetõttu leiab hiis laialdast kasutamist maaenergia ammutamisel. Kassinurme on ka elupaik harudastele liikidele nagu näiteks merikotkas ja valge-toonekurg. Looduse, muististe ja tervise rajal on võimalik tutvuda mitmekesise loodusega, nautida kauneid vaateid vooremaastikule. Looduraja äärsed taimed on etiketeeritud. Esivanemate kaitserajatisega saab tutvuda linnuse maketil. Ainukordselt huvitavad veesilmad on andnud aluse paljudele legendidele. Sellest lähtuvalt on kavas sinna kujundada mütoloogia teemapark. Praegu on Kassinurme noorte ajaloohuviliste- sõdalaste lemmikkoht, kus korraldatakse muistseid sõjamänge, elustatakse vanu rahvakombeid ja tähistatkse rahvakalendri tähtpäevi. Suvisel ajal toimub seal vilgas ehitustegevus, kus meistrite käeall valmib osa linnuse-ja mulderajatistest. Selle tegevuse jälgimine on turismiväärtuse lisaväärtuseks.
süstematiseerimine. Erinevus seisneb selles, et klassifitseerimine on püsivam ja ei sisalda liigituse liikmete (rühmade, klasside) ranget korrastatust. Nii on mõiste klassifitseerimise alused Aristotelese esitatud ja on seni muutusteta. Selle kohaselt mõistet on võimalik klassifitseerida kahe tunnuse alusel: a) mahu järgi, ja b) sisu järgi. Mahu järgi on mõiste: üksik, üldine või null-mõiste. Üksikmõiste tähistab konkreetset, ainukordselt esinevat asja või nähtust. Kirjapildis esinevad sellised üksikmõisted tavaliselt suure algustähega, näit., Juhan, Narva, Altai mäed, I Maailmasõda jne.. Formaalse loogika piires toimuvates menetlustes üksiku ja üldise erinevus ei ole tavaliselt fikseeritud. Üldmõiste tähistab paljudes üksikutes esinevat abstraheeritud omadust või tunnust. Näiteks, mees, linn, mägi, sõda jt., aga samuti mehisus, rumalus, sõjakus, leebus jne.
[23] 4 Arvatavalt ehitati kirik 1300. a paiku ümber kolmelööviliseks kodakirikuks. Samal etapilt rajati ilmselt ka koori edelanurka müüritrepp. Kesklöövi kuplitaolised ja külglöövides pikaks venitatud ristvõlvid on laotud tellistest ja paekivist. Domikaalõlve kandvad ümarpiilarid moodustavad laias kesklöövis ruudukujulise põhiplaaniga võlvikud. Nende kapiteelid on kaunistatud madalrelieefis teostatud lehtedega. Ainukordselt on Järvamaal kasutatud kilpkaari. Raiddetailidest on veel huvitavad seinakonsoolid inimpeadega. [1;2] Kuna kiriku torn, kui oluline arhitektuuriline detail, on ehitatud Euroopas kuni 16. sajandini valitsenud gooti stiilist märgatavalt hiljem, klassifitseeritakse see neogooti stiilina. Esimene puidust torn ehitati kirikule alles 1741. aastal, kivitorn valmis aga aastatel 1865Â1867 arhitekt J. G. Mühlenhauseni projekteerimisel. 1941. aasta sõjasuvel
annaabi.ee 
