Seejärel lahkub võõras ja lapsevanem teist korda ja jätab lapse kolmeks minutiks üksi, seejärel siseneb taaskord võõras, kes üritab last lohutada. Lõpuks naaseb lapsevanem ning võtab lapse sülle. Episoodide arenedes kasvab tasapisi lapse stress ning vaatleja saab jälgida lapse liigutusi eri käitumuslike süsteemide siseselt – uudistamist ning kiindumuskäitumist – lapsevanema olemasolu või puudumise korral. Käitumise põhjal jagati Ainsworthi uuringus osalenud 26 last kolme rühma. Iga grupp peegeldab eri tüüpi kiindumussuhet lapsevanemaga ning viitab eri suhtluse-, emotsiooniregulatsiooni vormidele ning viisile, kuidas reageeritaks tajutud ohule. Vältiv ebakindel kiindumus (A) Laps väldib või ignoreerib lapsevanemat – ilmutab vähe emotsioone kui lapsevanem lahkub või naaseb. Laps ei uudista eriti keskkonda hoolimata sellest, kes ruumis viibib. Emotsioonid
elukuuni võimeline õppima ära ükskõik mis keelte ükskõik kui erinevaid häälikuid, pärast see võime kaob naeratust peeti algselt puhituste tagajärjeks, nüüd leitud, et algselt seesmine ja 3.kuust sotsiaalse eesmärgiga 8.-9. elukuu - mälu lähedaste inimeste kohta, võõristamine teiste suhtes Freud - seotust emaga põhjustab lapse baasvajaduste rahuldamine Bowlby - seotust emaga põhjustab ema pakutav turvatunne Ainsworthi seotuse süsteem: laps võib olla seotud turvaliselt, vältivalt, residentselt või desorganiseeritult, seotus sõltub suuresti kultuurist ◦ teadmine seotuse olulisusest andnud vanematele õiguse jääda haige lapsega koos haiglasse Väikelapse areng (2-a - 7-a) 20 piimahammast, täiskasvanutega sama toit titerasva kadumine, pea osakaalu vähenemine > osavamad liigutused Piaget - operatsioonide-eelne staadium
talle aga sülest mahapanemine. Ambivalentne laps muutub rahutuks juba enne ema lahkumist, ta on äärmiselt endast väljas, kui ema tõesti lahkub toast, naasmisel aga ilmnebki ambivalentsus: laps üheaegselt otsib kontakti emaga ja seisab talle vastu, põtkides jalgadega ning vingerdades. Ta ei uuri ümbritsevat ja teda on raskem rahustada (Egeland&Farber, 1984). Ainsworthi arvates loob laps nn "mudeli" selle kohta, mida ta võib emalt loota. Seni, kui ema käitub sellele vastavalt, mudel toimib. Kui ema muudab suhtumist lapsesse (muutus peab olema jääv), muudab ka laps enda oma, mille tulemusena võib muutuda ka kiindumuse tüüp. Lapsel on iseloom (kalduvus olla kaisus või nutta, oma moodus
annaabi.ee 
