supersegmantaalset pikkust. Morfoloogia Nimisõnad Nimisõnad saab jaotada kolme tüüpi: prefiksiga nimisõnad, prefiksita nimisõnad ning inkorporeerimata nimisõnad. Prefiksiga nimisõnu esineb keeles kõige rohkem. Jaotatakse veel meessoo ja naissoo vahel, ainsuse ja mitmuse ning markeeritus. Nominaalsel prefiksil puudub semantiline sisu vaid koosneb ühest või kahest elemendist: sooline prefiks ja/või vokaalne prefiks. Naissoost ainsusega sõnad võivad omada soolist suffiksi. Nt: nimisõna tazdwit(mesilane) omab naissoolist prefiksi t-, ja vokaalset prefiksi a- ning naissooline suffiksi -t. Prefiksita sõnad on kõige haruldasemad. Paljud sõnad on kollektiivid ja muude arvuliste seostega sõnad. Prefiksita sõnadele tuuakse juurde mitmuse vorm kirjutades ette id, nt. Id lagar "jaamad" Korporeerimata nimisõnad tulenevad araabia keelest ning säilitavad araabia keele morfoloogilised reeglid, kuid on ka erandeid
järjekindlus nõuab nimetavat: üldkeeles paepõrand, pilpakatus, rooplaat, ehituse terminoloogias paaspõrand, pilbaskatus, roogplaat. Märkus. Omastavalise liitumise korral võib täiendsõna olla mõnel juhul mitmuse omastavas, nt lasteaed, lastearst, lastekoor, naistejuuksur, naistekütt, naisterahvas, meestekingad, meesterahvas, käterätik, keeltekool, võõrastemaja, noorteõhtu, vanadekodu.Tavalisem on siiski mitmusliku sisu edasiandmine ainsusega, nt taimekasvatus, marjakorjamine, raamaturiiul, tikutoos. 4. Täiendsõna lüheneb järgmistel juhtudel: a. ne-, lane-, line-, mine-liitelised nimisõnad lühenevad harilikult s- tüvelisteks, ntõpilasorganisatsioon, töölisperekond, loobumisvõit, lugemisoskus, naisliikumine. Inimese- lüheneb inim-, nt inimolend, -jalg, -loomus, -mõistus. ne-, lane- ja line-liiteline täiendosa on
läheduse tõttu üksteisega selmääral seotud, et kogu käitumine on obj vaadeldav ühtse teona. kujutledas endas loomuliku elukäsitlemise järgi ühtset käitumist. Riigikohtu lahend nr Hinnates kas on tegemist mitme või ühe teoga... Teo mitmus – erinevad teod, mida inimene toime paneb ja neile tuleb igale ühele anda eraldi hinnang ning eraldi karistused liita vastavalt KarS § 64 puudub. Ideaal ja reaalkonkurents Ideaalkogumiga on tegu siis kui isik täidab ühe teoga - teo ainsusega mitu süüteokoosseisu. Seljuhul tuleb tegu subsumeerida kõikide nende tegude järgi ja mõista KarS § 63 lg 1 alusel liitkaristus. Ideaalkogumit tuleb vaadata iseenesest tagajärgede kaudu. Materialsete deliktide puhul võivad tagajärjed olla 3 liiki: põhitagajärjed – see mille saavutamisele on isiku käitumine suunatud. Vahetagajärg on põhitagajärje vältimatu eeldus. Kõrvaltagajärjg – põhitagajärjega mitteseotud tagajärg, mis saabub vältimatult.
annaabi.ee 
