Pr. Sirje Jõemaa Adavere Põhikool Kooli tänav 28. september 2013 48001 ADAVERE AVALDUS Austatud Adavere Põhikooli direktor Õpetaja Merle Karuks rääkis 27. septembril toimunud karjääriõpetuse tunnis 4. oktoobril toimuvast õpetajate päevast. Sooviksin kandideerida õpetaja Ellen Punga asendajaks. Usun, et sobiksin hästi õpetaja Ellen Punga asendajaks, kuna tema ainetunnid on sellel päeval 3.-5. klassi õpilastega ning ma oskan sellises vanuses õpilastega hästi suhelda ja mulle meeldib endast nooremaid õpetada. Lugupidamisega Eret Niinemets 2 Eret Niinemets Kase tänav 2-9
) · reformid parandasid eestlaste õiguslikku seisundit (nt. linnades murti baltisakslaste ülemvõim, kohtus pääses võidule kodanike võrdsuse põhimõte), kuid olid ohtlikud rahvuslikule püsimajäämisele. 2. Haridus - kõige suuremat kahju tõi eestlastele kultuuriline venestamine: a) 1887 muudeti vene keel rahvuskoolides alates 3.klassist ainsaks õppekeeleks (va. emakeel ja usuõpetus). 1892 toimus venekeelne õppetöö juba 1.klassist. Seetõttu polnud ainetunnid lastele arusaadavad ja teadmised kannatasid. b) Paljud õpetajad lahkusid vene keele ebapiisava tundmise tõttu ise töölt või vallandati. c) Vene keelele läks ka Tartu Ülikool, mis nimetati Jurjevi Ülikooliks. Baltisaksa õppejõud sunniti lahkuma, vene õppejõud ei suutnud teaduse ja teadmiste taset hoida. d) Aleksandrikool avati 1888 venekeelse koolina. 3. Eestlaste suhtumine a) Venestuse toetajad: · eestvedajaks oli Jakob Kõrv, kes asutas Tallinnas ajalehe "Valgus"
venestamispoliitka veskile. Minu arvates kõige suuremat kahju tõi eestlastele kultuuriline venestamine. Algul muudeti vene keel rahvakoolides alates kolmandast klassist ainsaks lubatud õppekeeleks, kuid juba 1892. aastast pidid kõik tunnid toimuvad esimesest klassist saadik vene keeles. Minu arvates oli see väga vale tegu, sest tänu sellele, langes haridusetase kõvasti ja laste teadmised kannatasid. Paljudele lastele ei olnud ainetunnid sageli arusaadavad ja nad lihtsalt pidid vene keelseid lauseid pähe tuupima, et olla õpetajale meele järgi. Kuid samas minu arvates on ka sellel üks positiivne pool, tänu vene keele oskusele said paljud teha karjääri Venemaal, sest Eestis puudus teatud erialadel selline võimalus. Teiseks venestuse tagajärjeks võib pidada seda, et paljud ajakirjanudse väljaanded olid sunnitud ilmumise lõpetama, sest võimud seadsid sisse range
Kõigutamatu vaimustus oma ainest on sama oluline õpilased võivad algul pidada seda tobedaks, kuid paratamatult on see kaasahaarav. Õpetaja ei tohigi karta tobe näida, loomulikult tuleb siin väga hästi tajuda, mil määral seda endale antud grupi arengu seisukohast lubada võib. Huumor tunnis on hea meelte äratamiseks ja mõningaseks pausiks või puhkuseks, kuid see on alguses väga libe jää kontrolli kaotamise osas. Soovin, et õpilased mäletaksid mind õpetajana, kelle ainetunnid olid alati huvitavad, kes oli sõbralik kuid siiski end kehtestav ja distsipliini hoidev. Loodan, et õpilased saavad minu ainetundidest indu spordiga edasi tegeleda.
just sagedamini vajaminevad valikud. Kerimisriba- ehk kerijad (scroll bar). Kerijad koosnevad kahest sammnupust ja nende vahel asuvast kerimisnupust ehk liugurist (slider). Liugur näitab milline osa dokumendist nähtav. Kerimisnupu suurus sõltub aknas paikneva info kogumahust, st mida rohkem on aknas infot, seda väiksem on liugur. Arvutiklassi sisekorraeeskirjad: Arvutiklass on ette nähtud õppetöö (arvutiõpetuse tunnid, ainetunnid, arvutikursused, ringitunnid jms) läbiviimiseks. Kasutajateks võivad olla kõik selle kooli õpilased, töötajad, vilistlased. Erandjuhtudel teised isikud (kooskõlastatud kooli direktoriga). Arvutiklassis viibimine on lubatud ainult arvutiõpetaja, ainetundi läbi viiva õpetaja, ringi juhendaja või kooli juhtkonna poolt volitatud isikute juuresolekul. Arvutiklassi kasutaja on kohustatud: 1)Järgima käesolevat eeskirja ja alluma õpetajate korraldustele
) · reformid parandasid eestlaste õiguslikku seisundit (nt. linnades murti baltisakslaste ülemvõim, kohtus pääses võidule kodanike võrdsuse põhimõte), kuid olid ohtlikud rahvuslikule püsimajäämisele. 2. Haridus - kõige suuremat kahju tõi eestlastele kultuuriline venestamine: a) 1887 muudeti vene keel rahvuskoolides alates 3.klassist ainsaks õppekeeleks (va. emakeel ja usuõpetus). 1892 toimus venekeelne õppetöö juba 1.klassist. Seetõttu polnud ainetunnid lastele arusaadavad ja teadmised kannatasid. b) Paljud õpetajad lahkusid vene keele ebapiisava tundmise tõttu ise töölt või vallandati. c) Vene keelele läks ka Tartu Ülikool, mis nimetati Jurjevi Ülikooliks. Baltisaksa õppejõud sunniti lahkuma, vene õppejõud ei suutnud teaduse ja teadmiste taset hoida. d) Aleksandrikool avati 1888 venekeelse koolina. 3. Eestlaste suhtumine a) Venestuse toetajad:
annaabi.ee 
