mugavusest tulenevad süstemaatilised toimimisvead) Teadmatus ja motivatsioonitus Turvanõuete eiramine Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 20 Organisatsioonilised nõrkused Töökorralduse puudused Ressursihalduse puudused Dokumenteerimise puudused Turvameetmete valimise puudused Turvasüsteemide halduse puudused Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 21 Kvantitatiivne riskianalüüs Varade väärtused loomulikes ühikutes (ka ainetud varad hinnatakse rahaliselt) Ohtude esinemise tõenäosused esitatakse vahemikus 0 kuni 1 (statistika alusel) Rakendamine põhjendatud suurtes organisatsioonides, kus rahalised väärtused on suured Vajalik lokaalse statistika olemasolu Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 22 Kvalitatiivne riskianalüüs Nii varade väärtuse kui ka ohtude toime hindamisel kasutatakse väärtuste astmikke vara väärtus ("suur", "keskmine", "väike") vara ahvatlevus
A. Aktiva 1. K ä i b e v a r a ( vara, mis on kasutuses alla 1 aasta): 1) rahalised vahendid : sularaha, nõudehoiused, nõuded klientide vastu, ettemaksud; 2) ainelised vahendid: tooraine, kütus; 2. P õ h i v a r a ( vara, mis on käibes üle 1 aasta) : 1) rahalised vahendid : pikemaajalised rahapaigutused 2) ainelised vahendid: maa, hooned, seadmed 3) ainetud vahendid: ostetud patendid, litsentsid, kaubamärgid. B. PASSIVA ( kohustused ja omakapital, näitab varade päritolu). 1. K o h u s t u s e d ( ehk võõrkapital) : nii lühi- kui pikaajalised laenud, võlad, klientide ettemaksud jne; 2. O m a k a p i t a l : aktsia- või osakapital, reservkapital ( osaühingul ja aktsiaseltsidel peab see olema vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalilt) pluss/ miinus kasum / kahjum.
olemasolevad turvameetmed) vaatlusealuse süsteemi kohta. Lähtuda võib mingist piisava mahuga süstemaatilisest tüüploetelust (ohtude tüüpiline loetelu sisaldab tavaliselt 100 kuni 300 levinumat ohtu) Määratakse *vara väärtus *iga ohu materialiseerumise tõenäolsus. *iga ohu toime varale, st ohu *materiseerumisel tekkiva kahju väärtus Kvantitatiivne riskianalüüsi *varade väärtused loomulikes ühikutes (ka ainetud varad hinnatakse rahaliselt) *ohtude esinemise tõenäolsused esitatakse vahemikus 0 kuni 1 statistika alusel) *Rakendamine on põhjendatud suurtes organisatsioonides, kus rahalised väärtused on suured. *Vajalik lokaalse statistika olemasolu Kvalitatiivne riskianalüüs Nii varade väärtuse kui ka otude toime hindamisel kasutatakse väärtuste astmikke. *Vara väärtus (suur, keskmine, väike) *Vara ahvatlevus *Vara hüvituseks muundamine kergus/raskus *ründaja tehnilised võimalused
turvameetmed) vaatlusealuse süsteemi kohta. Lähtuda võib mingist piisava mahuga süstemaatilisest tüüploetelust (ohtude tüüpiline loetelu sisaldab tavaliselt 100 kuni 300 levinumat ohtu) Määratakse *vara väärtus *iga ohu materialiseerumise tõenäolsus. *iga ohu toime varale, st ohu *materiseerumisel tekkiva kahju väärtus Kvantitatiivne riskianalüüsi *varade väärtused loomulikes ühikutes (ka ainetud varad hinnatakse rahaliselt) *ohtude esinemise tõenäolsused esitatakse vahemikus 0 kuni 1 statistika alusel) *Rakendamine on põhjendatud suurtes organisatsioonides, kus rahalised väärtused on suured. *Vajalik lokaalse statistika olemasolu Kvalitatiivne riskianalüüs Nii varade väärtuse kui ka otude toime hindamisel kasutatakse väärtuste astmikke. *Vara väärtus (suur, keskmine, väike) *Vara ahvatlevus *Vara hüvituseks muundamine kergus/raskus *ründaja tehnilised võimalused
Rahalised vahendid: sularaha, nõudehoiused, lühiajalised väärtpaberid, väljamakstud intressid ja dividendid jm. 2. Ainelised vahendid: tooraine, kütuse, poolvalmis ja valmistoodangu varud. b) Põhivara (vara, mis on läibes üle 1 aasta): 1. Rahalised vahendid: pikemaajalised raha paigutused, asutamis ja arengu kulutused jne. 2. Ainelised vahendid: maa, hooned, seadmed, amor 3. tisatsiooni kulud. 4. Ainetud vahendid: ostetud patendid, litsentsid, kaubamärgid ine. II Passiva (kohustused ja omakapital, näitab varade päritolu): a) Kohustused (võõrkapital): nii lühi- kui pikaajalised laenud, võlad, klientide ettemaksud jne. b) Omakapital: aktsi/osa-kapital, reserv kapital (osaühingul/aktsiaseltsil peab see olema minimaalselt 10% osa/aktsiakapitalist), kasum. Kasumi aruanne koostatkse: äritulud - ärikulud = maksustatav tulu - maksud = puhaskasum. Haridus