Eestis ei ole senini olnud tungivat vajadust riigikeele õppimiseks. Parem eesti keele oskus oleks vene koolide lõpetanutele oluliseks toeks Eestis edasiõppimisel ja tööle rakendumisel. Kahjuks näevad venekeelses keskkonnas elavad inimesed, selles eelkõige rünnakut eestlaste poolt. Venekeelsete koolide hoolekogud on pöördunud Jaak Aaviksoo poole palvega: "Vene õppekeele valimise otsus on tingitud eelkõige lastele konkurentsivõimelise hariduse ja põhjalike emakeelsete aineteadmiste andmise soovist. Nõustudes, et osa ainetest on eesti keeles õpetatavad, teeme ettepaneku intensiivistada gümnaasiumi ja põhikooli osas eesti keele kui eraldi õppeaine õpetamist, suurendades kursuse mahtu." (Postimees, 2011) Järkjärguline üleminek eestikeelsele õppele on väga hea lahendus, kuid tulemusi ei tohiks oodata ja eriti veel nõuda liialt rutates. Venekeelsete koolide õpilased võivad tunda, et kuna läbi teise
sama hästi kui nende eakaaslased, kes on õppinud mõnes tavakoolis, kus õppekeeleks on inglise keel. Keelekümblus lähtub üldiselt põhimõttest, et mida varem alustada, seda parem. (Baker, 2005, 212-242.) Selleks, et tagada vähemus õppekeelega kutsekoolide õppijatele enamuskeelsetega võrdsed võimalused tööturul konkureerimiseks, on vaja pöörata suuremat tähelepanu keeleõppe ja ainesisu integreerimisele. Eesti üldhariduskoolides rakendatakse keeleoskuse ja aineteadmiste omandamiseks kakskeelse hariduse erinevaid vorme. Peamiselt on siiski kasutusel keelekümblus. Varajane täielik keelekümblus on kõikide ainete õpetamine teises keeles (tavaliselt lasteaias või 1. klassis), mille järel järk-järgult suureneb emakeeles õpetamise maht, ulatudes 20% teise või kolmanda aasta lõpuks ning jõudes umbes 50% põhikooli kolmandas kooliastmes. Keelekümblusele on omased teatud põhimõtted, mis on kokkuvõtlikult järgmised: 1
Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmised ja oskused on valdkonnas omandatud. Uurimistööde tegemine on kujunenud traditsiooniks koolides, kus lisaks aineteadmiste omandamisele on oluliseks peetud ka õpilaste oskust probleeme leida, neile lahendusi otsida. Kindlasti on võimalik välja tuua mitmeid erinevaid põhjusi, miks selliste õppevormide kasuks on otsustatud ja mis on ühe või teise töö eelistamise või valiku põhjused. Mõlemal juhul on protsessis tähtsustatud õpilase iseseisvuse kasvu, oma tegevuste kavandamise oskust ja oma töö tulemuste esitlemist ning kaitsmist. Alates 2011.a
annaabi.ee 
