saavutamine, seesmise (head hinded, parimad huvi rahuldamine kohad), välise 1. Meisterlikkuse tunnustuse saavutamisele suunatud saavutamine 2. Mittemõistmise vältimisele suunatud 1.Edule orienteeritud õpilased 2.Kaotuse vältimisele orienteeritud Õpilased ei pea endale neid eesmärke teadvustama On ainespetsiifilised Kaotuse vältimise eesmärgid · Negatiivselt seotud enesetõhususega · Negatiivsed seosed õpitulemustega · Seotud ebaefektiivsete õpistrateegiatega · Vältimiskäitumine, loobumine · Seotud hirmu ja ärevusega Meisterlikkuse saavutamise eesmärgid · Positiivsed seosed õpitulemustega mitte alati, vanematel vähem kui noorematel · Positiivsed seosed enesetõhususe tundega · Seotud efektiivsete õpistrateegiatega ja õpioskustega
Õpilasomavalitsuse tegevus Arengukava koostab koolis direktsioon koos aineosakonna juhtidega. RÕK ja arengukava on kaks täiesti erinevat dokumenti, arengukava on suunatud eraldi sellele koolile kui institutsioonile. Aineraamatus esitatakse: Õppesisu valiku ja õpetamise printsiibid Õppesisu käsitlus teemade ja alateemade lõikes Õpitulemused (ainestandard) Õpikeskkonna ainespetsiifiline kirjeldus (seotud uue RÕKiga) Ainespetsiifilised õpioskused Soovitused õppemetoodika valikuks ja hindamiseks Soovitused diferentseeritud õpetamiseks Võimalused ainetevaheliseks lõiminguks Läbivate teemade käsitlusvõimalused Soovitused ainega seotud klassivälilseks tööks Üldpädevus Väärtuspädevus – inimsuhted, üldkehtivad moraalinormid Sotsiaalne pädevus – eneseteostus, ühiskonnas kehtivad väärtused ja normid
Eksitakse harilikult tänu õpetaja metoodiliste teadmiste ja kogemuste nappusele, sh. õpetaja liigne domineerimine ("lobisemine"). Kogu klassi rakendamine jõukohasesse töösse eeldab järgmist: õpilaste lähema arenguvalla (potentsiaali) tundmine ja arvestamine; töövõtete vaheldumine; õpilaste individuaalne stimuleerimine ja abistamine; õigeaegne puhkuse korraldamine tunnis. Ainealased nõuded on järgmised (ainespetsiifilised): Kõnearenduslik suunitlus ehk kõnetegevuse kujundamine. Igas tunnis kasutatakse võimalusi keelevahendite esitamiseks ja aktiveerimiseks, kõneloome- ja kõnetajuoperatsioonide ning kõnefunktsioonide kujundamiseks. Rõhuasetus keeleüksuste semantikale: semantiline analüüs, tähendust omavate keeleüksuste konstrueerimine. Õpilaste kõne arengu tasemele vastava keelematerjali kasutamine (pedagoogi kõne, harjutusmaterjal)