Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"aineohvrid" - 3 õppematerjali

Eesti ajalugu I-kuni 16-ja 17-sajandi vahetuseni-
3
docx

„Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)“

Kehtis põhimõte: nagu mina muile, nii muud minule. Kui inimene käitus halvasti, siis võis loodus sama teha. OHVERDAMINE- eesmärk oli saavutada looduse,jumalate,haldjate,vaimude heasoovlikus. ohverdati pühade puude juures(hiied,tammed,pärnad,pihlakad) ohvrikivide,ohvriallikate juures. Parim aeg selleks oli pühad,neljapäev,suurte ettevõtmiste eel. Ohvrid olid: palveohvrid, tänuohver,lepitusohver. Ohverdati: vereohvrid,inimohvrid(lapsed),aineohvrid(toiduained) hakkas levima laibamatus. Matmine ida-lääne suunas. 12.saj. haua kaasapanustena väikesed ristikesed. 11.saj võimalikud kabelid ja kirikud. 6. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. Õpik lk. 64-89 Vallutustest olid huvitatud ­ kaupmehed,katoliku kirik,feodaalid. Loodi mõõgavendade ordu.

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING
10
doc

Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING

Peep Reimer 8 sõjavange ja vaatasid ostes hoolega järele, et vangid oleksid täiesti ilma veata. Neid ostetud vange ohverdanud nad lohemadudele ja lendvatele". Läti Henriku kroonikas kirjeldatakse eestlaste katset ohverdada preester Hartwici. - mitteverised ehk aineohvrid (piim, juust, mesi, vaha, vili, mõdu, jahu, ohvrileib jne.) · Ohverdamisega on seotud ka ENNUSTAMINE ja NÕIDUMINE. Leiti, et asjade ja nähtuste vahel on seoseid, mida saab mõjutada. N: ravimaagia (tervistavad allikad); ohvrilooma langemise külje olulisus (parem ja pahem külg). RISTIUSU MÕJUD: · Muinasajal oli kindlalt valitsevaks usundiks kohalik muinasusund; samas kontaktidest naaberaladega hakkas vähehaaval sisse imbuma ka ristiusule omaseid nähtuseid:

Ajalugu → Ajalugu
135 allalaadimist
Keskmine kiviaeg Eestis
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

pärnad), ohvrikividel (kas suurelohulised või isegi väikeselohulised kivid, ohvriallikatel (pühad-, tervise-, ilma-, silma- jne.allikad). Eristati palveohvreid, tänuohvreid ja lepitusohvreid. Parimad päevad ohverdamiseks olid pühad (jõuluaeg, jüripäev, jaanipäev, mihklipäev),neljapäev (ehk muinaseestlaste pühapäev),suurte ettevõtmiste eel. Ohverdati : vereohvrid (nimeseohver, lapsi (viimane kirjalik teade Eesti alalt pärineb 17.sajandist), koduloomi) ja mitteverised ehk aineohvrid (piim, juust, mesi, vaha, vili, mõdu, jahu, ohvrileib jne.). Ohverdamisega on seotud ka ENNUSTAMINE ja NÕIDUMINE. Leiti, et asjade ja nähtuste vahel on seoseid, mida saab mõjutada. N: ravimaagia (tervistavad allikad); ohvrilooma langemise külje olulisus (parem ja pahem külg). 21. Kes ja miks tahtsid Balti maid vallutada? Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud tegevusega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast.

Ajalugu → Ajalugu
130 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun