ensüümideks (N: inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist); ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta; igal ensüümil üks kindel ülesanne; ensüüm ise ei muutu · Ehituslik funktsioon( kõikide organellide ehitusmaterjal; enamus organelle ümritsetud membraaniga) · Transportfunktsioon(hemoglobiin (valk punases vererakus) ; Transportvalgud membraanis; valgumolekul muutes oma kuju vahendab ainemolekule läbi membraani) · Retseptoorne ülesanne( retseptorvalk rakumembraanis vahendab infot) · Regulatoorne funktsioon( N: insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust; organismi tasandil) · Kaitsefuntksioonid(antikehad; antigeen(võõrkehad); antikeha seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud; lümfotsüüdid toodavad antikehasid; MAKROFAAG toitub antikehadega ümritsetud vaenlastest;
fosfolipiide ja valke). 4.Liikumisülesanne Lihasvalkudel on kontraktsiooni võime. See annab loomadele liikuvuse. Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed. Lihas koosneb lihaskoe rakkudest, mille ehituses on peamiselt lihasvalgud. 5. Transport ülesanne Hapniku transport (hemoglobiin) igasse rakku. Erütrotsüüdid(punased vererakud) Transportvalkude molekulid muutes oma kuju liigutavad ainemolekule läbi membraani. 6.Regulatoorne ülesanne Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust Kasvuhormoon reguleerib kasvu. 7. Retseptoorne ülesanne Retseptorvalk rakumembraanis vahendab infot ( muudab kuju millega vahendab infot). 8.Energeetiline ülesanne Valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel. Nukleiinhapped DNA e. desoksüribonukleiinhape DNA on polümeer mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid
kõige rohkem: 1 ml-s veres on 4 - 5 miljardit. 1 liitris on ligikaudu 150 g hemoglobiini. Hapnikku on ühes liitris arteriaalses veres ligikaudu 200 ml ja venoosses 150 ml. Vingugaas seostub hemoglobiiniga 350 korda efektiivsemalt kui hapnik! Suitsetajal on veres 20 % hemoglobiinist seotud CO-ga, sest CO jääb pikemaks ajaks hemoglobiini külge. Kuidas mõjutab see töövõimet? Kas see mõjutab kõigi organite tööd? Transportvalgud membraanis viivad ainemolekule rakku või rakust välja. Vaata transportvalgu tööd youtube animatsioonina Animatsioon ainete aktiivsest transpordist läbi rakumembraani Ava ja vaata, kuidas igas rakus kinesiin veab : Kinesiin veab vesiikulit Siin (parempoolne) on ka hea animatsioon: http://homepage.ntlworld.com/malcolmbowd http://sparkleberrysprings.com/innerlifeofcel en/kinesin.htm l.html 6. Regulatoorne ülesanne:
Nii madala rõhu juures ei saa vesi vedelal kujul esineda. Kui Marsi atmosfääris olev vähene veeaur ja polaaraladel leiduv jää Marsi pinda ühtlaselt kataks, oleks selle veekihi paksus ainult 0,1 millimeetrit. Marss on kuiv ja väga hõreda atmosfääriga planeet. Seetõttu arvatakse, et praegu Marsi pinnal elu ei ole. Isegi kõige algelisemates vormides mitte. Seda on kinnitanud ka USA uurimislaeva «Viking» abil 1976. aastal tehtud Marsi pinna sondeerimine. Suuri orgaanilisi ainemolekule ei avastatud. Väikesed molekulid tekivad aga maailmaruumis ilma elusaine abita igal pool; neid leiti ka Marsilt. Uurijad jõudsid järeldusele, et meteoriidina Maale jõudnud kivim pärineb Marsilt. See on umbes 3,56 miljardit aastat tagasi Marsile langenud komeedi või väikeplaneedi löögi mõjul sealt välja lennanud. Pärast pikka Marsi ja Maa vahel ekslemist langes kivim umbes 17 000 aastat tagasi Antarktikasse
annaabi.ee 
