valik ja ühiskondlik olustik on teistsugune . 2. Miks puhkes Trooja sõda ? V: Kümmneaastase sõja puhkemise põhjuseks kreeklaste ja troojalaste vahel oli see ,et troojalaste vahel oli see, et Aphrodite kinkis kreeka kaunitar Helena Trooja sõdalasele Parisele . Helena abikaasa Menelaos ja Kreeka sõjavägi Agamenhoni juhtimisel purjetasid teda tagasi tooma . Trikk puust Trooja hobusega viis lõpuks Trooja langemiseni . Selles peatükis on ka käsitletud sõja järelkaja ja Trooja sõdalase Aineiase ( rooma Aeneas) tegemisi , kes hiljem asutas Itaalias koloonia , millest roomlased oma põlvnemist arvestavad . Hästikindlustatud Trooja linnas, mis asus Väike- Aasia ranniku lähedal, valitses kuningas Priamos. Üks tema poegadest, Paris, olevat Sparta kuninga abikaasa, ilusa Helena, ära röövinud, mida Kreeka kuningad ei võinud andestada. Nad otsustasid Sparta kuningale tehtud ülekohtut kätte maksta. Kreeka kuningad ühes kangelase Achilleus'ega ja kavala targa Itaka
Aga Diomedes ei peatu isegi mitte jumalanna ees raevukalt kisendades ajab ta Aphroditet taga ja haavab teda odaga randmest. Imekaunis taevane olend karjatab valust, sõdur aga möirgab: ,,Minema siit!" karjub ta. ,,See on lahing ja kui sa tahtsid teada, mida see endast kujutab, siis nüüd sa seda tead!" Tuulekeerisena pöördub Aphrodite Olymposele tagasi, ta on vapustatud, tema käsi veritseb ja valutab. Aga ta on päästnud kindlast surmast oma armastatuima poja Aineiase. Diomedese jõud pärineb Athenalt, kes pärast hingetõmmet on jälle taplusse sekkunud. Kohe järgneb talle ka Ares, kes tuleb appi troojalastele. ,,Kui kaua te lasete ennast tappa?" hüüab ta neile. ,,Aineias on haavatud, kas tahate teda vaenlase kätte jätta?" Nendele sõnadele vastavad troojalased meeleheitliku vasturünnakuga ning Hektor tungib oma sõjavankriga läbi vaenlaste ridade, kuni jõuab Aineiase juurde ja tirib ta teda ümbritsevate kreeklaste käte vahelt välja
c. Eryxi kultusepaik. d. Seos Aresega (Eros) Hephaistosega (Pygmalion) ja Hermesega (Hermaphroditos ja Priapos). i. Eros tema poeg, keda kasvatas Aresega ii. Hephaistos abikaasa iii. Ares Armuke/armastus iv. e. Adonis; f. seos Inanna ja Dumuziga. g. Aphrodite ja Anchises; Zeus pani Aphrodite armuma troojalasse Anchisesesse ja sünnitama talle poja Aineiase h. seos Kybele kultusega; i. Attis. j. Seos arvatavalt minoilise taustaga kangelannadega (Helena, Ariadne jt.); k. seos teispoolsusega. 17. Ares ja Hephaistos. a. Kuju ja funktsioonid. i. Ares 1. sõjajumal 2. Homerose sõnul ei valmistanud talle miski enam rõõmu, kui sõjakära ja lahingumürgel 3. tema kaasased:
Kuid teose sisu ja kandev idee on eht-roomalikud, rõhutades kangelase missiooni- ning kohusetunnet. Enne võitlusti Itaalias oli Aeneas koos Sibyllaga laskunud surnute riiki, kus talle kuulutati ette nii tema enese kui ka tema järeltulijate saatust – seega kogu Rooma ajalugu kuni Augustuseni välja. Vergilius tõlgendas Rooma kasvavat võimsust kui jumalate tahte vältimatut teostumist ja näitas oma kangelast jumalatest määratud saatuse vapra, voorusliku ning kohusetundliku elluviijana. Aineiase vägiteod minevikus ilmnesid eeposes justkui Augustuse-aegse Rooma vägevuse ettekuulutus. Ajalookirjutus Esimesed teated roomlaste minevikust pärinevad kreeka ajaloolaste sulest. Roomlased ise tegid esimesi katseid oma ajalugu üles kirjutada III sajandil eKr. Need teosed pole säilinud. Selgema pildi rooma ajalookirjutusest saab alles vabariigi lõpu ja varase keisririigi ajaloolaste teoste põhjal. Mitmed toonased ajaloolased kirjutasid oma lähiminevikust või koguni
merel purjetamine nii ära vaevanud, et nad ei suutndu seda kauem taluda ja seepärast üks neist, kõige suursugusem ja targem – Roma – põletas laevad maha. Mehed olid alguses tema peale vihased, kuid hiljem alistusid paratamatusele ja jäid paigale Platiumi juurde. Peagi hakkas nende elu vastupidiselt kartustele hästi minema, maa oli viljakas ja ka naabrid suhtusid neisse sõbralikult. Nad hakkasid Romat austama ja panid tema nime linnale, mille asutamise ta oli põhjustanud. Aineiase järglaste, Alba kuningate seas oli kaks vend – Numitor ja Amulius -, kes pidid trooni pärima. Amulius jagad kogu päranduse kahte ossa ja pakkus Numitorile valikut – kas kuningakroon või Troojast kaasa toodud kuld. See valis trooni. Amuliuse käes oli nüüd raha ja seetõttu ka võimalused, mida vennal ei olnud, ja nii võttis ta Numitorilt ka trooni ära. Kartes, et venna tütrel võivad sündida pojad,
annaabi.ee 
