html). Sihikindel tegutsemine andis tulemusi ja eestikeelse ülikooli II aastakümnel täideti peaaegu kõik õppetoolid eesti teadlastega. Ümberkorraldusi tehti ka õppetoolide koosseisus, samuti loodi uusi allasutusi. Aastatel 1922-1939 oli J. Uluots õigusteaduskonna seminariraamatukogu juhatajaks. Aastail 1921-1934 tegutses J. Uluots ka Tartu Ülikooli Toimetuste toimkonna sekretärina . Professor Uluotsa õppetegevuse ja uurimistöö lähimaks ainealaks oli Eesti õiguse ajalugu. See tuli tal endal tähelepandavas osas allikate ja uurimuste põhjal välja ehitada, millele kulus ta tööjõust ka märgatav osa (http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf). 1939. aastal valiti Jüri Uluots Eesti Teaduste Akadeemia 12 liikme hulka, mis oli ühele teadlasele kõrgeim tunnustus (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html). Jüri Uluots võttis osa Eesti TA ajalootoimkonna tegevusest. 1940/41 oli J
Vastavalt sellele on ka teadus Aristoteles tarvitab selle tähistamiseks mõistet ,, filosoofia" - kolmesugune: teoreetiline- kui ta uurib antud olevat kui niisugust selles kehtivate kindlate mõistete varal ja püüab sel viisil tunnetada selle põhiolemust; praktiline- on seotud inimese tegevuse ja hoiakutega; poeetiline kui ta tegeleb kas kunstiliste või tehniliste oskuste uurimise, omandamise ning õpetamisega. Teoreetiline filosoofia omakorda jagub kolmeks ainealaks füüsikaks, matemaatikaks ja metafüüsikaks või teoloogiaks. Praktilises filosoofias leiavad käsitlemist esmajoones eetika ja poliitika kui praktilise eluhoiakuga tegelevad teadused. Poeetiliste või ,, tehniliste" teaduste osas ei leidu küllaldaselt materjale, et otsustada Aristotelese seisukohtade üle: ainult oletada võib, et peale luule ja muusika siia võisid kuuluda ka retoorika ja osalt võib-olla ka poliitika kuivõrd see tegeles rahva või riigi juhtimise kunstiga.
vaimutegevus on kas praktilist, poeetilist või teoreetilist laadi". Vastavalt sellele on ka teadus kolmesugune: teoreetiline - kui ta uurib antud kui niisugust, selles kehtivate kindlate mõistete varal ja püüab sel viisil tunnetada selle põhiolemust; praktiline - kui ta uurib inimese tegevust ning hoiakuid; poeetiline - kui ta tegeleb kunstiliste või tehniliste oskuste uurimise, omandamise ning õpetamisega. Teoreetiline filosoofia omakorda jaguneb kolmeks ainealaks - füüsikaks, matemaatikaks, metafüüsikaks või teoloogiaks. Praktilises filosoofias leiavad esmajoones käsitlemist esmajoones eetika ja poliitika kui praktilise eluhoiakuga tegelevad teadused. Poeetiliste või "tehniliste" teaduste osas ei leidu küllaldaselt materjale, et otsustada Aristotelese seisukohtade üle. Väljaspool kõiki neid teadusi asub Aristotelese rajatud ning kõike teaduslikku mõtlemist ja uurimist põhistav teadus - loogika, mida ta ise nimetab "analüütikaks"
annaabi.ee 
