Nakkevõrk kujutab endast ristkülikukujulist tasapinnalist võrgust seina, mis koosneb peeneniidilisest (praegu peamiselt monokiust) võrgulinast, mis on rakendatud horisontaalsetele ja vertikaalsetele nööridele (paeltele), mida nimetatakse ülemine-, alumine- ja küljeselis. 7 Võrgupüügitehnika ja püügi korraldamine Töönduslikul võrgupüügil ühendatakse võrgud ainadega (lipsudega) jadaks. Jadas võib olla seisevvõrgupüügil Eesti rannikumeres ja siseveekogudes kuni 10-20 (30) võrku. Sõltub püügikohast, -ajast ja objektist. Mõnel pool kasutatakse veel seisevvõrgujada kinnitamist veekogu põhja löödud vaiade külge, kuid peamiselt on jadade fikseerimiseks siiski mitmesugused ankrud 8
Nõue: ei tohi libiseda merepõhjal ja lahti tulla. Pilt 4.Nakkevõrgu skeem 7 2.1 Seisevvõrgupüügi tehnika Töönduslikul võrgupüügil ühendatakse võrgud ainadega (lipsudega) jadaks. Jadas võib olla seisevvõrgupüügil Eesti rannikumeres ja siseveekogudes kuni 10-20 (30) võrku.Võrkude otsad kokku liites võib pikkus olla 3-5 miili. Sõltub püügikohast, -ajast ja objektist. Võrgu sügavus varieerub 6-20 jalani.Ja pikkus on 100 kuni 400 jalga. Mõnel pool kasutatakse veel seisevvõrgujada kinnitamist veekogu põhja löödud vaiade külge, kuid peamiselt on jadade fikseerimiseks siiski mitmesugused ankrud.
U = x / 2a, rõhtrakendustegur U1 = y / 2a, püstrakendustegur Ehk: x U = L / L0 U1 = H / H0 U + U1xU1 = 1 11 12 Võrgupüügitehnika ja püügi korraldamine Töönduslikul võrgupüügil ühendatakse võrgud ainadega (lipsudega) jadaks. Jadas võib olla seisevvõrgupüügil Eesti rannikumeres ja siseveekogudes kuni 10-20 (30) võrku. Sõltub püügikohast, -ajast ja objektist. Mõnel pool kasutatakse veel seisevvõrgujada kinnitamist veekogu põhja löödud vaiade külge, kuid peamiselt on jadade fikseerimiseks siiski mitmesugused ankrud, nagu võisite näha üleeelmisel slaidil. 13 Võrgu asetusskeem Eesti rannikumeres