Esimesel toel (seinale) ulatub pikit~ombearmatuur 232 (As = 1608mm2 ) toe serva taha 355mm. Paindet~ ombearmatuuri ankurdus suudab vastu v~otta t~ombej~oudu: 350 350 FRd,As1 = As1 · fyd · = 1608 · 350 · = 158, 3kN (197) lb 1244 Tala osttesse paigaldan t¨ aiendavalt ankurduseks U-kujulised vardad 220, mis suudavad vastu v~otta t~ ombej~ oudu: FRd,2d20 = As1 · fyd = 628 · 350 = 219, 8kN (198) Paindet~ ombearmatuur ja U-kujulised lisavardad kokku suudavad vastu v~otta: 19 FRd = 158, 3 + 219, 8 = 378, 1kN > FEd = 350, 1kN (199)
orra p¨ aevas? b) Mitme u ¨ hiku v~ orra p¨ aevas on v~ oimalik su- urendada toodangut, kui tootmisse mahutada t¨ ¨ aiendavalt 20 tuhat krooni? Ulesannete lahen- damist lihtsustab diferentsiaali kasutamine. Vastavalt valemile (3.17) saame me funktsiooni muutu l¨ahendada diferentsiaaliga. Seega C dC. Kulufunktsiooni diferentsiaali saame avaldada tuletise (so marginaalkulu) ja tootmismahu muudu korrutisena, st dC = M C · q. J¨ arelikult C M C · q. Arvutame marginaalkulu: M C = C (q) = 3 · 10-5 q 2 + 0.2. Kuna q = 100, siis M C = 0.5.
orra p¨ aevas? b) Mitme u ¨ hiku v~ orra p¨ aevas on v~ oimalik su- urendada toodangut, kui tootmisse mahutada t¨ ¨ aiendavalt 20 tuhat krooni? Ulesannete lahen- damist lihtsustab diferentsiaali kasutamine. Vastavalt valemile (3.17) saame me funktsiooni muutu l¨ahendada diferentsiaaliga. Seega C dC. Kulufunktsiooni diferentsiaali saame avaldada tuletise (so marginaalkulu) ja tootmismahu muudu korrutisena, st dC = M C · q. J¨ arelikult C M C · q. Arvutame marginaalkulu: M C = C (q) = 3 · 10-5 q 2 + 0.2. Kuna q = 100, siis M C = 0.5.
annaabi.ee 
