Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"aidana" - 5 õppematerjali

Paide ordulinnus powerpoint
20
pptx

Paide ordulinnus powerpoint

aprillil 1993 • 2009. aastal algasid Vallimäe ja Vallitorni rekonstrueerimistööd Paide ordulinnuse varemed 19.–20. sajandi vahetusel Ehituslugu • Rajati Paide Vallimäele – looduslik kaitse: sood, metsad, Pärnu jõgi • Vallimäele 8-kandiline tornlinnus • Umbes 30 m kõrge, müürid kuni 3 m paksud • Ehitusmaterjaliks oli kohalik ning hea kvaliteediga paekivi • Esialgu kuuekorruseline – Alumist korrust kasutati keldri või aidana – Teist korrust võidi kasutada eluruumina – Kolmandat korrust kattis palkidele toetuv puitlagi – Neljandat kuplitaoline võlvlagi – Torni kahest viimasest korrusest pole kindlaid teadmisi, kuna need rekonstrueeriti Vallitorni korrused, postmark Vallitorniga Huvitav teada Paide Vallitornist sai Paide Paide Vallimäel on mälestusmärk neljale

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Eesti mõisate ajalugu
34
pptx

Eesti mõisate ajalugu

Luha miniatuurne puuhobuste kollektsioon  Topised tallis kuuluvad I.Tilk  Kunagises ratsahobuste tallis, asub praegu jõusaal ja tüdrukute ühiselamu. Mõisa viinaköök  Rajati Paul Ferseni poolt 19. sajandil  Viina aeti nisust  Nõukogude ajal töötas majas saun , saeveski  Praegu saab hoones tegelda klaasipuhumisega ja keraamikaga  Nüüd nimetatakse hoonet Keraamikakojaks Teised mõisahooned  Praegune leivakoda rajati kunagi magasi aidana kus sai vilja hoiustada.  1912-13 aastal ehitatud aitkuivati oli omalaadne, elektriseeritud maa-kivist kuivati  Praeguses lina ja lapi kojas tegutses omal ajal mõisavalitseja  Mõisaaegne sepikoda valmis 1886. aastal.  praeguses villa- ja käsitöökojas elasid vanasti tähtsamad meistrid  mõisaaegne sepikoja hoone Ehitati 1886. aastal.  Leivakoda ehk magasiait on valminud 19. sajandi teisel poolel. Villa- ja käsitöökoda asub endises kaevumajas

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Ooper Aida
8
docx

Ooper Aida

Zoser püüab Radamesele nõu anda, öeldes, et ta võib oma suhet Aidaga jätkata alles pärast abiellumist. Radames teatab, et mingit abielu ei tule ning et ta armastab Aidat. Zoser on endast väljas, sest Radames ei taha osaleda vandenõus, mis peab Zoseti troonile viima. Kui Radames on välja tormanud, käsib Zoser oma meestel Aida üles otsida ja tappa. Miibialased peidavad Aida vastu tema tahtmist ära. Üks teine tüdruk esitab end Aidana ja ta võetakse kaasa, et teda tappa. Kui Aida läheb palee juurde Radamesega kohtuma, kohtab ta Merebit. Mereb on vapistatud sellest, et tema printsess laseb Egiptuse kaptenil ennast kasutada. Radames näeb kergendusega, et Aida ei olegi tapetud. Aida ütleb talle, et nad ei tohi enam kohtuda ja Radames peab abielluma Amnerisega. Egiptuse juhina saab Radames nuubialasi aidata ning võib-olla ainult sellepärast viisidki jumalad nad kokku. Radames ei rahuldu sellega, vaid tahab ka Aidat

Muusika → Muusika
7 allalaadimist
Kloostrimõis Kolgas
29
pdf

Kloostrimõis Kolgas

1700 Sõja lõppedes (umbes 1710 või 1721) Põhja- olid varabarokse peahoone uksed-aknad katki sõda puust elumaja veel rohkem lõhutud lilleaiast lilled läinud, aiad lagunenud mõisasüdamest oli alles veel üks kivist hoone, mida kasutati aidana 1710 rootsi aja 1700ndate kaunis korralik puust valitsejamaja lõpp algus kolm tervet rehehoonet, linnaserehi lagunenud 70-latriga karjalaut veidi lõhutud katk kahest hobusetallist üks lõhutud üht vana aita kasutati väikeloomalaudana kaugemal põllul veel üks küün 1721 sõja

Ajalugu → Eesti ajalugu
13 allalaadimist
Eesti traditsiooniline rahvakultuur
10
docx

Eesti traditsiooniline rahvakultuur

suitsutuba nagu ümberkaudsetel venelastel. Umbahi oli ehitatud palkalusele, tare põrand olid alati laudadest ja selle all asus kelder, tare kõrval oli avar seenine (esik) ja selle teisel küljel sageli teine elutuba. Põhjarannikul kalurikülades kujunes 18.-19.saj jooksul Soome elamute ja Eesti rehielamute eeskujul omapärane rannaelamu. Koosnes kõrvutisest toast ja kojast ja nende kõrvale hoone otstesse ehitatud tubakambrist ja kodakambrist. Viimast kasutati sahvri või aidana. Lõpuks on olemuselt suitsutuba (ka see rannaelamu on) ka saun, mida Eestis kasutati kehvikuelamuna. 1 Lääne- ja Põhja-Saaremaal leidusid ka elamuid, mille keskel asus roovialune ­ kiviseinte, võlvlae, lahtise kolde ja enamasti laest lähtuvad korstnaga köök, kuhu avanes elutubasid kütva suitsuahju suu. Algselt oli roov tulekindel kate tuleaseme kohal. Mõnevõrra arenenum kuju sellest oli mantelkorsten.

Kultuur-Kunst → Eesti rahvakultuur
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun