Puit kiuline, halvasti lõhestatav ja kõver. Puitu kasutatakse põhiliselt kütteks. Võib kasutada haljastuses. Madal kask: Betula fruticosa Levinud Euraasia põhjapoolsetel aladel. Eestis kodumaine liik, Mandri-Eesti ida- ja edelaosas. 1-2,5m kõrgune põõsas. Väga külmakindel, kuid vaja kasvamiseks niisket mulda. Leht ovaalne, lühidalt teritunud või tömbitupuline, täkilise servaga, 1-3cm pikk. Ühesugulised õied urbades, õitseb mais. Võib kasutada haljastuses aiatiikide ja niiskete pargiaasade ilmestamiseks. Vaevakask: Betula nana Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas, Põhja-Aasias ja Põhja- Ameerikas. Eestis põhja- ja lääneosas. Kuni 1m kõrge põõsas. Kasvukoha suhtes vähenõudlik. Lehed ümarad või laiad, täkilise servaga, tumerohelised ja läikivad 0,5-1,5cm pikad. Ühesugulised õied urbades, õitseb mais. Kasutatakse dekoratiivsete sügisvärvuses lehtede tõttu iluaianduses, kiviktaimlates. Eristamise tunnused: Kõrgus, leht. 29
Lehed: munajad kuni ovaalsed, 1.....3,5 x 0,8.....2,5 cm (lehe pikkus on alati suurem kui laius), noorelt karvased, hiljem vaid alt roodudelt, leheroots 0,2.....0,6 cm, sügisvärvus kollane. Õied: -urvad 1.....2 cm pikad, püstised, raod karvased, IV-V. Viljad: seemned väikesed, tiib 2-3 korda seemnest kitsam, VIII-IX. Liik on väga külmakindel, kuid vajab kasvamiseks värsket kuni niisket mulda. Haljastuses võiks kasutada aiatiikide ja niiskete pargiaasade ilmestamiseks. Vaevakask (Betula nana L.) [nána] Nanus kääbusjas. Meie neljas kodumaine kaseliik, vaevakask, kasvab tavaliselt kuni 0,5....1 m kõrguse ja umbes sama laia kidura põõsakesena soodes ja rabades Eesti põhja- ja lääneosas. Üldlevik Euraasia põhja-alad ja Kesk-Euroopa kõrgmäestikud. Tunnused: Võrsed: peened, tihekarvased. Lehed: ümarad, või on lehtede laius pikkusest suurem, 0,5.....1,5 x 1....
Liik on väga külmakindel, kuid vajab kasvamiseks värsket kuni niisket mulda. · Sügisel kolletuvad, munajad või ovaalsed (lehe pikkus laiusest suurem), lühidalt teritunud või tömbitipulised, täkilisservalised lehed on 13 cm pikad. · Tumepruunid, peened võrsed on kaetud tihedalt vahatäpikestega · Kasutatakse ilupõõsana haljastuses ning okstest valmistatakse luudi. Haljastuses võiks kasutada aiatiikide ja niiskete pargiaasade ilmestamiseks. Betula nana - Madala, kuni 1 m kõrguse tiheda põõsana kasvav vaevakask on levinud Põhja- Euroopa ning Põhja-Aasia madalikel, osaliselt ka Põhja-Ameerika põhjaosas ning Kesk- Euroopa kõrgmägedes. Eestis kasvab põõsastikena peamiselt põhja- ja lääneosa siirdesoodes, rabastuvates metsades ja rabades. · Sügisel oranzikaspunaseks värvuvad lehed on 0,51,5 cm pikad, ümarad või lehe
Lehed: munajad kuni ovaalsed, 1.....3,5 x 0,8.....2,5 cm (lehe pikkus on alati suurem kui laius), noorelt karvased, hiljem vaid alt roodudelt, leheroots 0,2.....0,6 cm, sügisvärvus kollane. Õied: -urvad 1.....2 cm pikad, püstised, raod karvased, IV-V. Viljad: seemned väikesed, tiib 2-3 korda seemnest kitsam, VIII-IX. Liik on väga külmakindel, kuid vajab kasvamiseks värsket kuni niisket mulda. Haljastuses võiks kasutada aiatiikide ja niiskete pargiaasade ilmestamiseks. Vaevakask (Betula nana L.) Nanus kääbusjas. Meie neljas kodumaine kaseliik, vaevakask, kasvab tavaliselt kuni 0,5....1 m kõrguse ja umbes sama laia kidura põõsakesena soodes ja rabades Eesti põhja- ja lääneosas. Üldlevik Euraasia põhja-alad ja Kesk-Euroopa kõrgmäestikud. Tsoon II. 1789. Tunnused: Võrsed: peened, tihekarvased. Lehed: ümarad, või on lehtede laius pikkusest suurem, 0,5.....1,5 x 1.....2 cm, täkilise
annaabi.ee 
