jahukastesse, liiga variulises kohas aga erksavärviliste sortide värvid luituvad. Lähestikku kasvavad erinevad akakapsa sordid võivad kergesti ristuda. 2. Aster Perekonnas on kuni 300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Kesk-ja Põhja- Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas. Astrid on madalad kuni kõrged püsikud, mõned liigid ka ühe- ja kaheaastased rohttaimed või poolpõõsad. Astrid vajavad päikesepaistelist ja sooja kasvukohta. Sobivad tavalised aiamullad, kuid eelistavad huumusrikkamaid muldi. Erandiks on siin Alpi aster, tema eelistab kuivemat lubjarikkamat mulda, kuid ei talu läbikuivamist. Astrid on tundlikud liigniiskuse suhtes. Astreid kasutatakse kiviktaimlates, suuremates või väiksemates lillerühmades, äärisena või meeleoluka reana, üksiktaimena, vabakujuliste või sümmeetriliste rühmadena murus või püsilillepeenras, madalamad liigid-
Olulisemad on nähtavad tunnused mullatekkeprotsesside ees. Klimaatilisi parameetreid (sademed, temp) ei arvestata, arvestatakse aga muldade majandamist mõjuvate tunnustega(nt kivisus).Kõige üldisem muldade jaotus koosneb 30 ühikust.Eestis esinevad järgmised reference basd:1)histosols-turvasmullad vähemalt 50 cm turbakihti,suurem osa meie madalsoo siirdesoo ja rabamuldadest.2)anthrosols- tugevate inimjõu tunnustega mullad,linnamullad,karjäär-,deluviaal-,väga tugevasti kultuuristatud aiamullad. 3)leptosols-massiivse kivimi(graniit, paekivi, liivakivi) peal olevad mullad,kivim on maapinnale lähemal kui 30 cm,meil papealsed mullad,osad rähkmulladi.4)fluvisols-veekogude ja vooluvete otsesel mõjul tekkinud mullad,lammi-ja rannikmullad.5)gleysols-gleimullad,meil rähksed kuni leetjad,ka küllastunud ja küllastumata gleimullad.6)podzols-mullad kus esineb tugev leetumine,lõimiseks liiv ,meil leedmullad ja osa leetunud muldi.7)albeluvisols-mullad kus esineb valge või
Kõige üldisem muldade jaotus (I tase) koosneb 30 ühikust (sellise suure ühiku nimetus on (reference base). Eestis esinevad järgmised reference base'd: Histosols (Histosol), nimetuse lõpus olev s tähendab mitmust, ka teiste ühikute puhul kehtib sama reegel) - turvasmullad, vähemalt 50 cm turbakihti (suurem osa meie madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadest). Anthrosols - tugevate inimmõju tunnustega mullad (linnamullad, karjäärimullad, deluviaalmullad, väga tugevasti kultuuristatud aiamullad). Leptosols - massiivse kivimi (graniit, paekivi, liivakivi jms.) peal olevad mullad, kivim on maapinnale lähemal kui 30 cm (meil paepealsed mullad, osa rähkmuldi). Fluvisols - veekogude ja vooluvete otsesel mõjul tekkinud mullad (lammi- ja rannikumullad). Gleysols - gleimullad (meil rähksed kuni leetjad, ka küllastunud ja küllastumata gleimullad. Leetunud- ja leede-gleimullad siia ei kuulu. Podzols - mullad kus esineb tugev leetumine, lõimiseks liiv (meil leedemullad ja osa
Viljad: kerajad, mustad, herneterasuurused marjataolised luuviljad, valmivad järgneval kevadel (meil väga harva), V. Rahvameditsiinis on luuderohi tuntud luuvalude leevendajana. Luuderohuga arstiti ka sammaspoolt. Tänapäeval valmistatakse loodusravitooteid näiteks köharohuks (ravim nimetusega Hedelix) jpm. Meil on liik looduskaitse all. Väga varjutaluv, aeglasekasvuline ja pikaealine. Kasvatamiseks sobivad viljakamad aiamullad. Talub suurepäraselt puude juurekonkurentsi. Mandril kannatab külmakahjustuste all. Üldiselt ei talu pikemaajalist temperatuuri langust alla - 25° C., siis külmuvad lumepealsed taimeosad.. Tavaliselt tõuseb 1.....2 m kõrguseni, kinnitudes kuuskede, kaskede, pihlakate, saarte ja leppade tüvedele. Paljuneb üsna hästi pistokstest. Liik on huvitav, kuid 19
kevadel (meil väga harva), V. Rahvameditsiinis on luuderohi tuntud luuvalude leevendajana. Selleks keedeti luuderohu varsi ja lehti ning võeti nende keeduvees vanni. Luuderohuga arstiti ka sammaspoolt. Tänapäeval valmistatakse loodusravitooteid näiteks köharohuks (ravim nimetusega Hedelix) jpm. Meil on liik looduskaitse all. Väga varjutaluv, aeglasekasvuline ja pikaealine. Kasvatamiseks sobivad viljakamad aiamullad. Talub suurepäraselt puude juurekonkurentsi. Mandril kannatab külmakahjustuste all. Üldiselt ei talu pikemaajalist temperatuuri langust alla - 25° C., siis külmuvad lumepealsed taimeosad. E. Viiroki (1931) andmetel on luuderohi mööda puutüvesid tõustes kasvanud Saaremaal Sõrves kuni 13 m kõrguseni maapinnast. Tavaliselt tõuseb 1.....2 m kõrguseni, kinnitudes kuuskede, kaskede, pihlakate, saarte ja leppade tüvedele. Paljuneb üsna hästi pistokstest
annaabi.ee 
