Ühtne riik 5. sajandi II poolel. Arhitektuur Jaapanis on säilinud vanimad puitehitised maailmas budistlikud templid 7.-9.sajand, nt. Horyunji tempel, u. 700). Elamu- ja pargikultuur on kõrgesti arenenud. Jaapani siseruumid on mööblist peaaegu tühjad, kuid mugavad ja elegantsed. Peen värvivalik ja üksikute detailide ja elemente kaalutletud paigutus näitab, et elamise ilu on jaapanlastele väga tähtis. Suurt hoolt ja aega on nad pühendanud oma aedadele ja parkidele ( aiaarhitektuur nt. kääbuspuude pügamine). Pargikunst on samuti kaalutletud, kuid ei taotle geomeetrilist reeglipära, vaid maalilist, üllatusterohket, muinasjutulist keskkonda. Nt. on liiv tehtud sageli merelaine mustriliseks. Skulptuur Tavaliselt puust või metallist. Eelkõige on skulptuurportreedes kujutatud juhte, preestreid või patriarhe. Olulised on läbi sajandite olnud skulptuurid jumalatest ja nende meeleoludest. Nende läbi on tahetud näidata jumalate kurjust ja headust. Pärast
ARHITEKTUUR Jaapanis on säilinud vanimad puitehitised maailmas budistlikud templid 7.-9.sajandist , näiteks Horyunji tempel. Elamu- ja pargikultuur on kõrgesti arenenud. Jaapani siseruumid on mööblist peaaegu tühjad, kuid mugavad ja elegantsed. Peen värvivalik ja üksikute detailide ja elemente kaalutletud paigutus näitab, et elamise ilu on jaapanlastele väga tähtis. Suurt hoolt ja aega on nad pühendanud oma aedadele ja parkidele ( aiaarhitektuur näiteks kääbuspuude pügamine). Pargikunst on samuti kaalutletud, kuid ei taotle geomeetrilist reeglipära, vaid maalilist, üllatusterohket, muinasjutulist keskkonda. Näiteks on liiv tehtud sageli merelaine mustriliseks. MAALIKUNST Maalitakse pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel,
pani aluse hotellitüüpi majadele. Le Vau: võttis kasutusele uue lossi põhitüübi (peahoone, millest eendusid 2 külgtiiba), Prantsuse Instituudi hoone Pariisis. Perrault: Louvre'i idafassaad (Louvre'i kolonnaad), mille järgi kujundati paljud (riigi) esindushooned erinevates maades. Versailles' lossi ehitus Louis XIV ajal, kõrgbarokk, põhitööd viib läbi Hardouin-Mansart, sisearhitekt Le Brun: Peeglite galerii; kujunes välja prantsuse aiaarhitektuur. Eestis nt. Kadrioru lossi ääres, peaallee, kiirtena kõrvalalleed, sageli geomeetriliselt pügatud puud ja põõsad, sümmeetrilised lillepeenrad, purskkaevud, skulptuurid. 18. saj. Ka Narvas arenes see hoogsalt lihtsate, kuid oma raidportaalide, äklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvate kaupmehemajade näol. Inglismaa: Rangem klassitsistlikum suund. Londonis Püha Pauli katedraal. Venemaa: lülitus 18 saj. algul ka üleeuroopalisse kultuuriringi
7.-9.sajand, nt. Horyunji tempel, u. 700). Horyunji tempel Elamu- ja pargikultuur on kõrgesti arenenud. Jaapani siseruumid on mööblist peaaegu tühjad, kuid mugavad ja elegantsed. Peen värvivalik ja üksikute detailide ja elemente kaalutletud paigutus näitab, et elamise ilu on jaapanlastele väga tähtis. Suurt hoolt ja aega on nad pühendanud oma aedadele ja parkidele ( aiaarhitektuur nt. kääbuspuude pügamine). Jaapani stiilis aed Pargikunst on samuti kaalutletud, kuid ei taotle geomeetrilist reeglipära, vaid maalilist, üllatusterohket, muinasjutulist keskkonda. Nt. on liiv tehtud sageli merelaine mustriliseks. Origami On paberi voltimise kunst. Enim volditakse kurgi. Haigele tehakse tuhat kurge, sest loodetakse, et seeläbi paraneb inimene kiiremini – võibolla seisneb lootus ka selles, et nende
kuuseliike (välja arvatud eelpool nimetatud liigid). Liikide valikul linna- ja asulahaljastusse tuleb silmas pidada ka asjaolu, et valdavalt on seal tegemist suurte korrapäraselt istutatavate taimemassiividega, kus ,,soleerimine" ei ole kohane või ei pääse mõjule. Seega on sobivate okaspuude valik nendesse tingimustesse suhteliselt keerukas: ühelt poolt seab piiranguid ökoloogiline keskkond ning teiselt poolt arhitektuur. Enim loomingulisust okaspuude kasutamisel pakub aiaarhitektuur. Just siin on sobiv koht kõikvõimalikele sortidele-vormidele, mis on väga tänuväärseks materjaliks taimekompositsioonides. Kuid arvestada tuleb, et kui erinevad ,,solistid laulavad igaüks oma laulu", on tulemuseks kakofoonia. Praeguse istutusmaterjali rikkaliku pakkumise juures on väga raske välja valida just seda ,,kõige sobivamat". Pealegi ei ole paljusid uutest sortidest