Madagaskar Referaat Tõrva 2008 Saare asukohast ja kliimast Madagaskar on suuruselt maailma neljas saar ning asub India ookeanis, Aafrika ranniku lähedal. Ta on kontrastide ja üllatuste maa. Madagaskari idarannikul kasvab troopiline vihmamets, lõunaosas on aga kuum ja kuiv. Saare keskosa mägedes on kliima jahedam. Ainulaadsed loomad Madagaskaril on palju loomi ja taimi, kes elavad ainult sellel saarel, näiteks siili meenutavad tenrekid ja ahvisarnased leemurid. 2 Kattade ehk leemurite elupaik on ainult Lõuna-Madagaskari metsades ja võsastikes. Nad toituvad puuviljadest, lehtedest, puukoorest ja rohust ning elavad kuni 40-pealiste karjadena. Madagaskaril elab ka kaks kolmandikku maailma kameeleonidest. Olles vihale aetud või ärritatud, muudavad need sisalikud oma värvust. Mõned on nii väikesed, et mahuvad istuma sinu pöidlale.
.......................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................10 Sissejuhatus 2 Esimesteks maadeavastajateks olid tõenäoliselt Aafrikas elavate inimeste eellased. Nagu tõestavad fossiilid, elasid seal umbes viis miljonit aastat tagasi ahvisarnased olendid, kes kõndisid kahel jalal, nende aju oli ahvide omast suurem ning nad kasutasid tööriistu. Selle tõendusmaterjali põhjal usuvad teadlased, et tegu oli inimeste esivanematega. Avastajad olid enamasti kaupmehed, kes igatsesid saada väärismetalle, vürtse ja kalliskive. Ka väepealikud, kes soovisid leida kasulikke baase võõrastes maades. Olid ka õpetlased, kes olid huvitatud teadmistest teiste inimeste, nende mõtete ja nende leiutiste kohta. Vahemeri oli
Paleotseenis toimus imetajate lahknemine, kes evolutsioneerusid väga kiiresti. Ilmusid esimesed väikest kasvu ahvi eellased (luujäänuseid leitud ka Euroopast). Välja nägid nad nagu sabaga poolahvid. Neid peetakse juba primaatideks. U 4030 miljonit aastat tagasi arenesid nad kiiresti. Tegelikult erinesid need väikesed loomad ka ahvidest, kuid nad ronisid puude otsas haarates esi ja tagajäsemetega, mis meenutasid inimeste käsi ja jalgu. Oligotseeni vältel ilmusid ahvilised ja ahvisarnased primaadid. Neist perekond Aegyptopithecus liikmed olid 45 kg kaaluvad puu otsas elavad loomad, kelle hambad, pea ja saba sarnanesid ahvide omaga. Järgnevatel perioodidel said ahvilised märkimisväärse osa maismaa ökosüsteemis. Sugukond inimlased (Hominidae), kuhu kuulub ka inimene, ei arenenud tänapäevastest inimahvidest. On võimalik, et mõlemad arenesid iseseisvalt ühest ja samast primitiivsete inimahvide sugukonnast.
annaabi.ee 
