Inimese evolutsioon Rahvusvaheline teadlaste töörühm leidis ahvinimese kivistise, kes kolme miljoni aasta eest tagajalgadel käima hakkas. Kivistis oli vana lõualuu, mis sisaldas vaid viit hammast, mis sarnanesid inimese hammastega. Lõualuu omanik võis olla maailma esimene inimene. Teadlane Louis Leaky leidis 1964. aastal Aafrikast kolju ja mõne käeluu. Leaky leidis ka käe lühikesed sõrmed, mis tõenäoliselt suutsid juba haarata ja tööriistu valmistada. See leid,
aastal pKr, loetakse ühtlasi vanaaja lõpuks. Järgnes keskaeg. Ahvinimene (Australopithecus) Umbes 6 miljonit aastat tagasi kujunes IdaAafrikas, Victoria järve ja Kilimandzaaro mäe vahelisel alal välja ahvinimene. Kujutlege umbes pooleteise meetri pikkust, enam ahvile kui inimesele sarnanevat olendit, kes liigub kohmakalt, keha tugevasti ettepoole kaldu, kahel jalal, end aeg-ajalt oma pikkade, põlvini rippuvate kätega toetades. Ahvinimese aju oli tunduvalt suurem kui ahvil, kuid palju väiksem kui inimesel, kõnelda ta veel ei osanud, tal puudusid ahvile omased teravad kihvad, ta oli ahvist palju nõrgem ja kaitsetum. Seetõttu pidi ta leidma endale ohutuma elukeskkonna, kui seda olid mets ja rohtla. Selliseks ohutuks keskkonnaks sai vesi. Ahvinimene oli kahepaikse eluviisiga loom, kes suurema osa oma elust veetis vees, otsides jõgede ja järvede kaldaäärseilt madalikelt endale toiduks sobilikku - limuseid, söödavate
(Australopiteekus) Inimese kujunemine sai alguse ligikaudu 5-6 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas, Victoria järve ja Kilimandzaaro mäe vahelisel alal, kus tekkis ahvinimene. Välimuselt oli ta umbes poolteist meetrit pikk ja sarnanes pigem ahvile, kui inimesele. Ta liikus kohmakalt kahel jalal, vahel oma pikkadele rippuvatele kätele toetades. Ahvinimene (Australopiteekus) Ahvinimese aju oli tunduvalt suurem, kui ahvil, kuid palju väiksem, kui inimesel. Ta ei osanud rääkida ja tal puudusid ahvile omased teravad kihvad. Ahvinimene oli võimeline kasutama tööriistadeks ainult üksikuid kive. Ta oli tunduvalt nõrgem, kui teised ahvlased ja seega on ahvinimeste luid leitud koobastest, kus nad mitte ei elanud, vaid olid pigem ära söödud mõne kiskja poolt. Osavinimene (Homo habilis)
omaks ei võetud.Kergema kauplemise huvides lasti ennast ristida seega Linnuste valitsejate ja jõukamate ühiskonna kihtide juurde jõudis ristiusk kiiremini,sest nii oli kergem hoida suhteid ja kaubelda.Tavaline talupoeg suhtus usku leigelt.Üldiselt jätab ristiusk siiski enamuse eestlastest ükskõikseks ka tänapäeval. Rida1 1.püüa arutleda koos näidetega,kuidas tuli inimene maale(eelkäiad maal,lühi iseloomustus Inimese otsesed eelkäijad olid ahvinimese,olles asunud elama lagedale maale hakkasid kahel jalal käima.Peaajuarenedes kujunes australopiteekus(tugevad lõuad ,laiad hambad,pikad käed,elasid gruppides)pärit Aafrikast.u.2,5 miljonit a.tagasi arenes Aafrikas osavinimene kes oskas valmistada esimest tööriista teritatud kivi.Edasi arenes sirginimene kelle jäänuseid on leitud ka Euroopast ja Aasiast oskas tööriistu teha ja kasutada .30 000 a. tagasi elas
omaks ei võetud.Kergema kauplemise huvides lasti ennast ristida seega Linnuste valitsejate ja jõukamate ühiskonna kihtide juurde jõudis ristiusk kiiremini,sest nii oli kergem hoida suhteid ja kaubelda.Tavaline talupoeg suhtus usku leigelt.Üldiselt jätab ristiusk siiski enamuse eestlastest ükskõikseks ka tänapäeval. Rida1 1.püüa arutleda koos näidetega,kuidas tuli inimene maale(eelkäiad maal,lühi iseloomustus Inimese otsesed eelkäijad olid ahvinimese,olles asunud elama lagedale maale hakkasid kahel jalal käima.Peaajuarenedes kujunes australopiteekus(tugevad lõuad ,laiad hambad,pikad käed,elasid gruppides)pärit Aafrikast.u.2,5 miljonit a.tagasi arenes Aafrikas osavinimene kes oskas valmistada esimest tööriista teritatud kivi.Edasi arenes sirginimene kelle jäänuseid on leitud ka Euroopast ja Aasiast oskas tööriistu teha ja kasutada .30 000 a.
Karvade paiknemine ja kuju. 3 5. Artikuleeritud kõne. 6. Ajukolju suurus võrreldes näokoljuga. Ajukolju võimas areng on seotud suuraju poolkerade arenguga. Peaaju maht on (meestel) keskmiselt 1450 cm³, gorillal on see 510 cm³, simpansil 420 cm³. Paleontoloogia näitab, et esimesed primaadid ilmusid eluareenile üle 50 miljoni aasta tagasi. Esimese tõelise inimlase ahvinimese (Pithecanthropus) jäänused (kolju kaas, reieluu ja hambad) avastas aastail 1891 1892 hollandi teadlane Euqene Dubois Indoneesisas Jaava saarelt Solo jõe kaldalt. Leitud ahvinimene oli u 165 cm pikk, pikliku peaga, umbes 900cm³ koljumahuga. Nimetati ta püstiseks ahvinimeseks. 1929. a. leiti Hiinas Pekingi lähedal kolju, selle omanik ristiti pekingi hiina inimeseks. Et ta ei erinenud kuigivõrd püstisest ahvinimesest nimetasid antropoloogid teda nüüd pekingi ahvinimeseks.
annaabi.ee 
