sel hetkel mõistlik, plaan ei olnud nagunii kuskile kaugele rändama minna, vaid lihtsalt kala püüda ja päikesepaistelist suve nautida. Veel renditi binokkel, et saaks erinevaid linde uurida, 4 lihtsat käsiõnge ja kaks spinninguga õnge ning kahv (juhuks kui peaks suuurema kala saama, mille paati sikutamine võib põhjustada raskusi). Enne teele asumist oli vaja kaevata ka veel vihmausse, mis tuli panna konksu otsa ahvenale söödaks. Kui ussid olid kaevatud võisid perekonnad asuda teele. Sõit hakkas pihta Emajõe äärest, ning eesmärgiks oli suubuda Võrtjärve, kust rahulikult kala püüda. Kohale jõudes oldi enda peale vihased, et ei otsustatud mootorite kasuks, kuna tee tundus ikka väga pikk ja raske. Kuid sellegi poolest pandi konksudele ussid otsa, ning hakati ussi leotama, ehk visati konksud vette. Nüüd ei jäänud muud üle kui ainult oodata ja kaaslastega juttu rääkida. Ei läinudki
kalamaimude ja paljude teiste veeorganismide eluks. Jõevähki ennast söövad paljud röövtoidulised veeloomad. Ta on vajalik forellile ja teiste lõheliste noorjärkudele, angerjale, ahvenale, haugile jne. Teda söövad meelsasti ka veekogudega seotud imetajad: saarmas, naarits, tuhkur, mink ja vesimutt. Jõevähi elujõuline asurkond pidurdab veekogude eutrofeerumist ja suurendab selle liigilist mitmekesisust[2]. 6. Anatoomia ja füsioloogia 6.1 Välisehitus Jõevähi keha koosneb 19 kokkukasvanud lülist ja seda katab kaltsiumisooladega (CaCO3) tugevdatud ogaline ja köbruline kitiinkoorik, mis on loomakese
Ahven on meie vete üheks enamlevinud liigiks, seda nii mage kui merevees. Meres eelistab ahven hästi läbisoojenevaid merealasid /16/, mis on kaitstud otsese tuule mõju eest . seetõttu leidub ahvenat rohkelt Eesti lääne- ja edelarannikul (geograafiliselt hästi liigendatud ala), s.o. väinameres ja Pärnu lahes. Eesti tähtsamaks ahvenapüügi piirkonnaks on Pärnu laht. Siit püütakse kuni 65% vabariigi ahvenasaagist. Ahvenale soodsalt madala soolsuse (0-5,5%) /34/, tagab Pärnu lahes rohke mageda vee sissevool jõgedest, eelkõige Pärnu jõest. /18/Ahven elab meie tingimustes vabaduses üle 10a vanaks. Ahvena toitumine on kõige intensiivsem 12 20 °C veetemperatuuri juures, s.o. maist oktoobrini. /17/ Ahvenat peetakse suhteliselt paigalise eluviisiga kalaks, kes on vajadus korral võimeline ette võtma ka suhteliselt pikki ja kiireid rändeid. Tänu laiale ökoloogilisele
annaabi.ee 
