Ühelt poolt kujutab Balzac teda üsna mõistatuslikuna, ei avalda lugejale tema kohta eriti midagi enne, kui ka tegelased hakkavad Vautrini isikule ja minevikule jälile saama. Teiselt poolt saab Vautrin ise palju sõna, mitte ainult niisama lobisemiseks või asjaajamiseks, vaid selleks, et ütelda, kes ta on. Sellepärast tulebki lugejal nagu Rastignacilgi ise otsustada, kes Vautrin on ja mida tahab: ühiskonnaohtlik kaabakas või julge vabamõtleja, noorte kuritegevusele ahvatlemise peal väljas või Rastignacisse armunud. Ometi on Vautrinis paralleele ka isa Goriot'ga. ,,Olen suur luuletaja. Ma ei kirjuta oma laule: minu omad koosnevad tegudest ning tunnetest," ütleb ta Rastignacile. Mõlemas on romantilist suurejoonelisust ja ülevust. Isa Goriot on tõeline kirgede ja kannatuste inimene - jumaldav, kuid ühtaegu ka muretsev ja leinav isa ning väimeeste ohver -, nii nagu Vautrin on ihade ja tegude inimene. Kirgede ja ihade võrgustikku on mässitud kõik tegelased
osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused, tegu on nn. käitumisnormidega, mis kirjeldavad, kuidas peab õiguspärane käitumine välja nägema. Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest, tegu on sanktsioone sisaldavate õigusnormidega5. Tubakaseadus sisaldab õigustkaitsvaid norme, näiteks §44 ,,Alaealise kallutamine tubakatoote tarvitamisele", mis ütleb, et täisealise isiku poolt alaealise ahvatlemise, ähvardamise või muu teoga mõjutamise eest alustama või suurendama tubakatoote tarvitamist või tubakatoote tarvitamisest mitte loobuma karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut 6. Siiski on enamik seaduses olevaid norme regulatiivsed, näiteks §9, §11, §13, §15 jne. Lisaks täielikele õigusnormidele on olemas ka mittetäielikud õigusnormid. Nende puhul konstrueerub õiguslik tagajärg koostöös täielike õigusnormidega. Mittetäielikke õigusnorme võib jaotada mitmeti
Näiteks see: Rroosi Selaviste garderoob: läkiläk ülikuubist ülikuub pikk fragment pigmenteeri frakist puu-särk (ka sukas asub tal kasutu kasukas) Selles kummalise nimega naises on midagi ääretult salapärast ja kaasakiskuvat, mida ei ole isegi võimalik määratleda. Laaban ise on kirjutanud: ,,Rroosi Selaviste menu põhjuseks on vähem tema ahvatlemise jõud kui tema jahvatlemise õud." 21 Kuigi Laaban on sürrealist, peitub ka tema loomingus parasjagu realismi. Kohati ongi sürrealism ülirealism. Rroosi abil tulevad esile kõiksugu inimkonna ja ühiskonna kõlvatused ja pahed, pole oluline millises vormis nad esitatud on. Luuletustes leidub ka realistlikke looduskirjeldusi ,,Pimedad lilleaiad...", mis aga kohe vastanduvad ,,pehmetele kaljudele".
annaabi.ee 
