Vanaisa lootis ühel päeval lennata tagasi ja nõnda lennates asuda võitlusesse raudmeestega. 22. Et lennata, selleks oli vanaisal vaja tuult. Nõnda saatis ta lapsed järgmisel hommikul Saaremaale tuuletarga Möigase juurde tuulekotti tooma. Kingituseks andis kaasa mõned peekrid. Hiie ja Leemet kohtasid suurt kala Ahteneumioni, kes iga saja aasta tagant veepinnale tõusis. See oli aga viimane kord. Hiie ja Leemet olid viimased inimesed, kes teda nägid. Kala oli näinud ka Põhja Konna. Ahteneumion oli vanaks jäänud. Tema habe oli ilmatu pikk ja raske. Hiiglaslikul kalal oli aeg urgu minna, mähkuda habemesse ja uinuda. Leemetit oli ära tüüdanud olla igal pool viimane peres viimane mees, metsas viimane poisslaps, viimane, kes nägi hiiglaslikku kala. 23. Tuuletarga onnis võttis neid vastu noor munk Röks, kelle ristinimi oli Taaniel. Ta kiitis jumalat ning laulis heleda häälega. Ka tema oli kastraat. Leemet rõhutas siingi ussisõnade
Vanaisa lootis ühel päeval lennata tagasi ja nõnda lennates asuda võitlusesse raudmeestega. 22. Et lennata, selleks oli vanaisal vaja tuult. Nõnda saatis ta lapsed järgmisel hommikul Saaremaale tuuletarga Möigase juurde tuulekotti tooma. Kingituseks andis kaasa mõned peekrid. Hiie ja Leemet kohtasid suurt kala Ahteneumioni, kes iga saja aasta tagant veepinnale tõusis. See oli aga viimane kord. Hiie ja Leemet olid viimased inimesed, kes teda nägid. Kala oli näinud ka Põhja Konna. Ahteneumion oli vanaks jäänud. Tema habe oli ilmatu pikk ja raske. Hiiglaslikul kalal oli aeg urgu minna, mähkuda habemesse ja uinuda. Leemetit oli ära tüüdanud olla igal pool viimane peres viimane mees, metsas viimane poisslaps, viimane, kes nägi hiiglaslikku kala. 23. Tuuletarga onnis võttis neid vastu noor munk Röks, kelle ristinimi oli Taaniel. Ta kiitis jumalat ning laulis heleda häälega. Ka tema oli kastraat. Leemet rõhutas siingi ussisõnade tähtsust, kuid Röks teatas, et need on
Saarel kohtusid nad Möigase ja tema pojaga, kes oli munk ja laulis oma peene häälega lugusid, mida isa ei sallinud. Munga nimi oli Röks, aga ta oli kloostris võtnud endale peene nime Taaniel. Ta arvas, et ristimine on lahe ja kõik peavad jumalat uskuma. Ussisõnad on saatanast, ütles ta. Möigas häbenes oma poja lolli juttu. Toas olid seinal tuulesõlmed köite sees. Tark harutas need lahti ja pani koti sisse. Küll Tölp teab, kuidas neid kasutada. Nad said teada, et hiidkala nimi oli Ahteneumion. 24.peatükk Samal ajal oli Tambet saarele tulnud noori otsima. Vanaisa oli sisistanud, Tambet ei saanud temast aru. Kuna vanaisal oli luid puudu, tappis ta Tambeti ja keetis tema kondid ära, väikesest pealuust valmistas aga karika. Hiie ei kurvastanud isa surma üle. Hirm oli ta ära väsitanud ja nüüd oli ta sellest vaba. Vanaisa näitas noortele oma tiibu, nüüd oli tal puudu veel kahe inimese luud. Kui need käes on, lubas ta tasa teha kõik saarel passitud aastad.
ööbisid paadis, hommikul ärgates avastati, et paat on mererohtu takerdunud, mererohi osutus suureks mereelukaks, kellel olid pikad habemekarvad, kuhu nad takerdunud olidki - ussisõnade abil tehti kalaga juttu, kala rääkis, et Hiie ja Leemet on viimased inimesed, kes teda näevad, sest enam ta veepinnale ei tule, kuna ta vana ja enam ei viitsi, kala rääkis, et ta on näinud põhja konna, kes ta seljale puhkamiseks maandus, kala nimi oli Ahteneumion, ta sukuledus merepõhja - Leemetit ärritas, et ta kõiges viimane olema peab, viimane mees metsas, viimane poisslaps peres, viimane, kes kala nägi, mispeale Hiies vastas, et tema jaoks on poiss esimene 23. - Saaremaale jõudes meenus Leemetile, et vanaisa ei andnud juhtööre, kus tuuletark elab, õnneks olid tal selged ussisõnad, mida sisistades roomas kohale rästik, kes noored tuuletarga juurde juhatas