olukordadest. Nii oli see ka Wikmani koolis. 2)Võrdle Jaak Sirkelit ja Richard Laasikut. Sirkel oli sile poiss, diplomaat ja poeet, kes püüdis juukseid kammida seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda laiali. Ta oli priimus ja hea koolivõimudega suhtleja. Sirkel oli heast perest. Ta oli hooliv ja armastav. Ta oli Virve vastu väga hea ja tegi kõik, et tüdrukule meeldida. Samuti puudutas teda ka direktori haigus ja surm. Laasik seevastu oli tüsedapoolne , silmapaistmatus ahtas varesekarva pintsakus, tumedate kulmude ja helehalli pilguga poiss. Wikmani kümnenda klassi poiste seas kõige kehvemast kodust, kuid seejuures oli ta üks parimatest õpilastest. Ta polnud kõige lennukam, aga oli kõige süstemaatilisem. Ta ei olnud tuupur ja tal ei olnud tugevat huumorisoont. Laasik oli väga pühendunud ja tubli. Ta aitas emal raha teenida ja samuti õpetas hästi Pukspuud. Ta oli tark ja tegi kalkuleeritud ja häid otsuseid.
Teise Maailmasõja algus oli kole, ka Jaaks kannatas selle all: ta oli mitu kuud ilma põhjuseta vangis. Sealt naastes oli Virve aga kadunud. Ta oli valmis tüdruku pärast oma eluga riskima, minnes sõjaajal teda jalgrattaga otsima. Kuid kõikidest pingutustes hoolimata jättis Virve nii tema kui ka Riksi ,,pika ninaga". Richard Laasik Richard Laasik, hüüdnimega Riks, oli pigem tüsedapoolne kui kõhn, silmapaistmatus ahtas varesekarva pintsakus, tumedate kulmudega poiss. Wikmani kümnendate poiste seas vististi kõige kehvemast kodust, aga sealjuures parimaid õpilasi. Võib-olla mitte kõige lennukam, aga kõige süstemaatilisem küll. Ja igatahes mitte tuupur. Huumor polnud Laaskiu tugevaimaid külgi. Laasik elas ühes hallkollastest üürimajadest, teisel korrusel, koos oma ema ja väikese õega. Esik oli väike ja aknata, sinna avanesid kahe toa ja köögi uksed. Köök oli
kulminerus Pariisis neis vormides, mida me nimetame gootikaks, on silmnähtavalt kuninglik kunst. Tema peateemad ülistavad suveräänsust, Kristuse ja Neitsi suveräänsust. katedraalide Euroopas kinnistub kuningate võim, mis vabastas end feodaalsest lämmatusest ja paneb end maksma. Prantsusmaa kunst, mis oli rajatud taas oma võimu savutanud kuningate annetustele, oli oma olemuselt liturgiline kunst. Kunsti peamised vormid loodi kitsas prelaatide ringis, mis ümbritses trooni, ahtas, väga jõukas miljöös, kus intellektuaalsed otsingud ulatusid kõige kaugemale. Katedraalide kunst päädib lihaks saanud Jumala ülistamises ja püüab kujutada Looja ja loodute rahulikku liitu. 12801420 (palee) Kunstnikud ja nende metseenid, inimesed, kes pidasid end ajaga kaasas käivaks, ei pidanud enam kunsti üheks vahendiks maailma salapära hajutamisel ja selle sisemise korra ilmutamisel. Kunst oi nende silmis illustratsioon, pajatus, jutustus. Tema eesmärk: vahetult
annaabi.ee 
