"Aga milleks sul seda vaja on?", ei jätnud Leila jonni. "See toob mulle õnne ja täidab kõik minu soovid, kuid täna hommikul ma kaotasin selle ära", ütles nukralt siilipoiss. "Kas see minu soove ka täidab?", küsis ükssarvik. "Milleks sul soove vaja, sa oled ükssarvik uhkest kuningriigist, sul on ju kõik olemas!", nähvas siil. "Tegelikult, ei ole ma kuskilt uhkest kuningriigist, kuna minu vanemad surid, visati mind kuningriigist välja kuna minust pole enam kasu!", kurvastas Leila. "Ahsoo, vat kui kahju, äkki saan midagi su heaks teha?", küsis siil. " Ühte sõpra oleks küll vaja, seda rasket talve ma üksi üle ei ela, tuleb hakata onni ehitama!", ütles Leila. Selle jutu peale, krapsas siil aga kohe püsti ja hakkas tööle, Leila samuti. Esimese nädala möödudes olid juba esimesed märgid onni valmimisest. Läks mööda teine nädal, siis kolmas ja ühe kuu möödudes oligi onn valmis koos terve talve toiduvarudega
Leandro: Kuid ärge laskuge nii madalale, tõuske püsti. (Celio tõuseb) Clarice: Me peame üldse vaatama, kas te sobite selle ameti peale. (Prigella võtab maski eest) Prigella: Palun vaadake. Leandro: Me teeme teile eksami. Prigella: Eksamiks valmis." Leandro: Kuidas teie lõpetaksite esimese vaatuse, kui see oleks teie otsustada? Prig: Ma ei lõpetakski, jääksin ennast nautima, istuksin siin ja ei lõpetakski. Leandro: Ooot, oot, nii ei saa. Clarice: Ülesanne oli lõpetada. Prig: Ahsoo, et lõpetad, kui mu ülesanne oleks lõpetada, siis ma lõpetaks selle nii, ma lõpetaks selle nii, nii, nii, et ma tõstaksid viimase tseeni, stseeni, stseeni, viimase pildi emotsionaalselt ülesse, näiteks nii, see seal kuulub teile ja see siit kuulub mulle. (suunab igaühe pilli juurde ja hakkavad laulma) Ja kui oleks tarvis lõpetada sinjoore Prigella krambiteatri süsteemi järgi esimene vaatus, siis võiks selle lõpetada selle järgneva krambimuusikaga. UUS PILT
suhtlussõnad(ahah,mhm,jah, jaa), muud partiklid(eksole, noo), koha ja aja proadverbid(siin, seal siis, nüüd), modaalid(saab, vaja, tuleb). Kirjas kasutatakse sagedamini konkreetseid koha ja ajasõnu(ees, läbi, vastu), nimisõnu, sõnu pole/polnud. Kõnes on sõnu, mis rikuvad kirjakeele liitsõnamoodustuse põhimõtteid. Sõnu hääldatakse kõnes tihti kokku ning need võivad jääda püsivateks. Kõnekeele sagedased erisõnad: kesse, misse, eksju, ahsoo, jajah, onju, eksole, misasi, ingliskeel, nono, etet. Eesti suulineja kirjalik keel 2: kvalitatiivne süntaks Grammatiline lause sõnade ja fraaside moodustatud grammatiline tervik, mille tuumaks finiitverb ja mille osade vahel on erinevaid grammatilisi suhteid. lausesulam/tihvtlause kaheverbiline prosoodiline tervik, keskel ühine osa tihvt, (peegelkonstruktsioon: see on bluffimine on see) Eesti netikeel
Ühed, A. robustus ja A. boisei, olid jämedamate luude ja hammastega, ilmselt spetsialiseerusid taimtoidule. Kolmas liik, A. africanus, jäi segatoiduliseks, oli saledam, ja väiksema erinevusega sugude vahel. Viimasest sai alguse perekond Homo. Umbes 2 miljoni aasta eest, Pleistotseeni alguses, lahknes saledamat tüüpi lõunaahviliigist A. africanus perekond Homo. 141. Inimlaste ( Hominidae ) algkodumaa ja tähtsamad väljaränded. Aafrika, väljaränded tulevad allpool välja nkn. ahsoo.. 142. Homo erectus : kus ja millal elas, mida saavutas? Temagi tekkis Aafrikas, umbes 1,52 miljoni aasta eest, ja oli kohastunud elule troopikas: pikk ja sihvakas, esileulatuva ninaga nagu meiegi, ja tõenäoliselt tõmmu karvutu nahaga. Igatahes oli Homo erectus olelusvõitluses väga edukas liik, sest teda sai palju. Esimese inimlasena ületas ta Aafrika piirid. Umbes miljoni aasta eest leidus teda juba Indoneesias Jaava saarel (kus tema fossiile kõigepealt avastatigi), ja hiljemalt
annaabi.ee 
