Suitsetamine (mõjutab nii hingamist kui ka kardiovaskulaarset süsteemi, võib tekitada vähkkasvajaid ja mõjutada sündimata last) Passiivne suitsetamine (vähkkasvajad, hingamisteede vaegused, vere hapnikutransportimis võime langus) Sokiseisund (vereringe puudulikkus, mõjutatud on nii seesmine kui välimine hingamine) Psühholoogilised Kurbus/ nukrus (mõjutab hingamissagedust) Ehmumine (õhu ahmimine, südametöö kiirenemine) Meeldiv erutus (kiirendab hingamist ja südametööd) Sotsiokultuurilised Suitsetamine (grupid, kes võitlevad suitsetajate õiguste poolt ja ka grupid, kes võitlevad suitsetamise vastu) Sülitamine ( Liigse süleerituse korral sülitatakse sülg maha või ühekordsesse paber rätikusse. Maha sülitatud sülg aga kuivab ja mikroorganismid satuvad koos tolmuga õhku, mis võib sisse hingatuna tekitada haigusi.)
käte sügavale taskusse surumisest, õlgade kehitamisest, kühmus olekust (soov jääda märkamatuks). Tal oli kile ja peenike, vaikne hääl, kiire kõnetempo. f) Ärritunud, tujukas või tüdinenud inimene kehitab samuti õlgu, vehib kätega, kortsutab kulme, käed tihti rinnale asetatud ( ka salatsemise tunnus), jalg üle põlve ja selle kiigutamine, vahest kühmus olek, kiire hingamine või hinge kinni pidamine ja aegajalt õhu ahmimine, hääl madal, samuti hääle pidev muutmine. g) Pinge, tüdimus, frustratsioon: rusikas käed, jalg üle põlve ja selle kiigutamine. 9 h) Hea tuju korral on inimesed avalad, siirad, avameelsed, hoolivad ja mõistvad. See väljendub kindlalt silma vaatamises, käed on avatud peoga väljasirutatud, istutakse jalad veidi harkis, sirge keha hoiak, kõne aeglane, rahulik, hääl vaikne.
loomulikku liikumist. Kui siga sulgeb silmad ja avab need uuesti, siis on tõenäoline, et ta ei ole korralikult uimastatud ja ta on osaliselt teadvusel. Kui uimastaja ei oska eristada 9 teadvuseta ja teadvusel oleva looma silmade liikumist, peaks ta eelnevalt jälgima elusaid sigu. /2,3,5,6/ Uimastatud loom ei tohiks rütmiliselt hingata. Hingeldamine ja õhu ahmimine on sureva aju tunnused ja need on aktsepteeritavad. Looma ninamiku ja kärsa tõmblemine on osalise teadvuseloleku tunnus. /8/ Silmade vibreerimist esineb elektriga uimastatud loomadel, eriti juhul, kui kasutatakse kõrgemat sagedust kui 50 Hz. /2,3,8/ Pärast uimastatud looma relsile riputamist peab ta saba lõtvuma ja jääma sirgelt rippuma. /2,3,8/ Uimastatud loom ei tohiks reageerida ninamiku või kärsa näpistamisele või terava esemega torkamisele
o Hallikassinine nahk, eriti huulte sisekülgedel (marmortaaž) o Nõrkus, pearinglus o Iiveldus, võimalik oksendamine o Janu (kudedest viiakse vedelik verre, et taastada vere maht) o Kiire pindmine hingamine o Nõrk niitjas pulss o Vererõhu langus. Aju hapnikuvarustuse halvenemisel o Loidus o Rahutus ja agressiivsus o Haigutamine ja õhu ahmimine o Teadvusetus Südameseiskus. 11. Millised on šoki põhjused? Põhjused • Välimine verejooks, • sisemine verejooks, • põletus, • südameinfarkt, • allergia. Suur verekaotus kui verekaotus >1,2 liitri Teiste kehavedelike kaotus kõhulahtisus, oksendamine põletused Südame pumbafunktsiooni puudulikkus raske südamehaigus – infarkt, äge puudulikkus Infektsioonid
annaabi.ee 
