..................................................5 4. Pealkirjad joonda vasakule küljele...............................................6 5. Pealkirjad nummerdada (v.a Sisukord)..........................................7 6. Pea meeles, et iga peatükk algab uuelt lehelt (k.a menüü põhjendus).......8 2 1. MENÜÜ Pearoog Ahjuliha köögiviljadega (kartul, seakarbonaad ,porgand, küüslauk , sibul, rõõsk koor 35%, basiilik) Järelroog Kihiline piparkoogidessert (murakas, piparkook, kohupiim) vesi leib 3 JUHEND MENÜÜKAARDI VORMISTAMISEKS
pesevad mustad nõud koheselt, kui need nõudepesuruumi tuuakse. Riidehoiu töötaja vastutab kliendi isiklike asjade eest riidehoius, võtab riideid vastu ning riputab need nagisse. 3. Eelarve koostamine Riidest salvrätid, küünlad, “jõuluvana“, seinakaunistused, Jõulutähed laudadele, kuusepuu, toit, Dorpat Konverentsi rent, töötajate palgad. 4. Menüü koostamine Keedukartulid, leib, mulgikapsas, verivorstid, marineeritud seened, ahjuliha, marineeritud kõrvits, pasteet, sült, rulaad, mandariinid, piparkoogid, erinevad kommid, kringel, piparkoogi maitselised koogid. Joogid mida serveerin: Glögi, vesi sidruniga, morss, punane vein, valge vein, tee, kohv, kakao vahukommidega/-deta 5. Ruumi sisustuse kirjeldus Pidu toimub avaras saalis kuhu on paigutatud 10 viie- kohalist lauda. Ruumis on 3 suurt põrandani akent, mis võimaldavad hämaras nautida linna vaadet, kardinad on õhulised sinaka
· Õhtul keedeti lihasuppi. Reede · Hommikul soojendati suppi · Päeval keedeti kartuleid, jahukaste või panniga liha, kõrvale söödi hapukurki, joodi rõõska või haput piima. · Õhtul tehti piima-köögiviljasuppi, kõrvale äädikaräimi, muud soolakala ja leiba. Laupäev · Hommikul soojendati suppi. · Päeval hammustati niisama leiba, saia, võid. · Õhtuks oli alati puder, kas siis kartuli- või tangupuder ja ahjuliha. · Kõrvale joodi hapupiima. Pühapäev · Hommikul soojendati kartuliputru, süüdi leiba, saia, võid. · Kõrvale joodi viljakohvi või võipiima. · Päeval keedeti hapukapsasuppi, mida söödi 3 korda. Pühapäeva lõunaks, õhtuks ja esmaspäeva hommikul. Rukkileib · 7-8,5kg rukkijahu · 5l vett · Juuretist · soola Leivaga seotud uskumused · Kui leivapäts oli küpsemisel pragunenud või õõnsaks jäänud, tähendas see halba,
isegi meeles olla. Küünlapäev- (12. veebruar) küünlapäevaga tähistati looduses toimunud muutust- külma selgroo murdumist. Seepärast küpsetati sea selgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Küpsetati saia. Küünlapäev oli naiste püha. Joodi küünlapuna- kõrvetatud suhkruga punaseks värvitud viina. Söödi ära viimased jõulutoidud. Kõige olulistemaks toitudeks oli aga: hapukapsasupp seapeaga, hapukapsasupp põldubadega, ahjuliha, keedetud seakülg, searibi küpsetatud kartulipudruga, odratangupuder ning kruubipuder sealihaga. Ka see tähtpäev on jäänud ,,kaugeks" ning ei peeta kinni vana-aja traditsioonilistest söökidest. Vastlapäev- (liikuv püha, vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini) söömisega ei võidud vastlakommete järgi pimeda peale jääda. Enne õhtusööki mindi kindlasti sauna. Traditsiooniliseks vastlapäeva toiduks olid seajalad herne-, oa- või läätseleemega
Igal aastal tähistame jõule. See on ka Jeesus Kristuse sünnipäev. Me koristame päev enne jõululaupäeva toad ära ja kaunistame jõuluteemaliste esemetega. Pärast on nii ilus tehtud tööd imetleda. Sel päeval valmistame koos perega söögid, mis on alati nii maitsvad. Kui söögid tehtud, läheme perega kirikusse ja surnuaeda. Surnuaias süütame omaste haudadel küünlad. Koju jõudes katame laua. Me sööme jõulurooga, milleks on verivorst ja ahjuliha kartuli, kastme ja muude lisanditega. Kui kõhud täis söödud, asume kingitusi jagama. Seda hetke ootavad eriti lapselapsed. Saanud paki kätte, avame selle kohe, et teada saada, mis seal sees on „. Ega Mihkelgi, Andrese poeg, sünadega kitsi pole. „Jõulu esimesel pühal oleme perega aabikaasa vanemate juures külas käinud . Sööme jälle jõulutoite ja jagame ka neile jõulukinke. Jõulu teise püha veedame rahulikult ja vaikselt oma pereringis