tuksatab valunärv või õnneviirastus." kirjutab Vaarandi oma elulooraamatus "Aastad ja päevad. Nooruse lugu"(2006). Debora Vaarandi (Trull) sündis 1.oktoobril 1916.aastal Võrus postiametniku tütrena. Tema lapsepõlv möödus vaestes oludes Tallinnas Dunkri tänaval ja Saaremaal Laimjalas. 2006.aastal ilmunud mälestusraamatus ,,Aastad ja päevad" meenutab ta viletsat eluaset Laimjala mõisa keldris, aga ka üldist ahistustunnet Saarema ühisgümnaasiumis õppides ([WWW] http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E5F026587E5B65D7C22572CD004E078F 15.01.2009. Lapsena oli Debora Vaarandi enda sõnul arg ja üksildane unistaja, kes istus alatasa ninapidi raamatus. Tema esimene luuletus ,,Udus" ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris
Luuletustes jätab ta mulje, et põlgab ennast ja seda maailma, mida ta kujutab kui laostuvat, hävivat maailma. Tuntumad luulekogud: ,,Palavik" ja ,,Kohtupäev". DEKADENTS- liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine. Väga pessimistlik. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. 4. Uku Masingu- käsitleb suuri filosoofilisi küsimusi usundilise maailmakäsitluse valguses. Masingu inimene tunneb teadmatuse ja piiratuse vaeva. Seda laadi ahistustunnet väljendavad teisedki arbujad.Ent Masingul on jubal, kellega võib kõneleda ja kellele kurta. ,,Neemed vihmade lahte". 5. Kersti Merilaasi- oli ülistavalt kriitiline, tema luulet peeti väga naiselikuks: igatsus olla armastatuga üksi, et lihtsustuksid probleemid, elamine meeleoludele. ,,Maantee tuled", ,,Rannapääsuke", ,,Kevadised koplid", ,,Antud ja võetud". 6. Bernhard Kangro- luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel
Hingamispuudulikkuse korral on arterivere hapniku partsiaalrõhk <8,0 kPA (60 mmHg), SpO2 <88% või on süsinikdioksiidi partsiaalrõhk >6,6 kPa (50 mmHg). Äge hingamispuudulikkus tekitab patsiendil tugeva ahistus- ja kaitsetustunde ning surmahirmu. Rahutust võib suurendada ka äkkhaigestumisest põhjustatud sokk. Need koos võivad suurendada hapnikutarvet, mis omakorda süvendab hingamispuudulikkust. Patsient reageerib hüperventileerimisega, mis ahistustunnet veelgi suurendab. · Patsiendi turvatunne suureneb, kui teda ei jäeta üksi. Kui ruumist lahkumine on hädavajalik, jäetakse patsiendi käeulatusse signaalkell · Patsiendile räägitakse arusaadavalt ja rahulikult tehtavatest raviprotseduuridest ning võimalikest piiranguist. Pööratakse tähelepanu ka omaste juhendamisele · Ollakse valmis seisundi kiireks halvenemiseks: kellega võetakse ühendust ja kust saab lisaabi Hingamispuudulikkuse ilmnemine
annaabi.ee 
