usib kliendi soovi • Klient avaldab esialgse soovi • Disainer sisestab esialgse soovi • Disainer pakkub sobivaid variante 13 Figure 4.1: Konsultatsiooni protsessi kontseptuaaldiagramm. • Klient teeb valiku • Disainer kinnitab l˜opliku soovi 4.2 ANDMEMUDEL Konsultatsiooni protsessiga seotud andmemudel on esitatud joonisel 4.2 . 4.3 ANDMETABELITE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA T¨ahistused (PK) - primaarv˜oti (ingl.k. primary key) (FK) - v¨alisv˜oti (ingl.k. foreign key) 14 Figure 4.2: Konsultatsiooni protsessiga seotud andmemudel. 4.4 CRUD MAATRIKS CRUD maatriks n¨aitab milliseid andmeid konkreetne funktsionaalsus tohib kasutada. Veergudes on andmetabelid. Ridades on funktsionaalsusi kirjel- davad kasutusjuhud. Tabeli lahtrisse tuleb m¨’arkida funktsionaalsuse o˜igused (vajadused) andmeoperatsioone teostada
Kui kollokvium on kirjutatud v¨ahemalt kuuele punktile ja u ¨li~opilane on tulemusega rahul, siis vastavaid teemasid eksamil ei ole. Konsultatsioonid toimuvad kolmap¨aeviti 14.00 (kuni kaheksanda n¨adalani ainult paa- risn¨adalatel) ja reedeti 18.00. 4 1 Funktsioon, piirv¨ a¨ artus, pidevus 1.1 Funktsioon 1.1.1 T¨ ahistused Arvuhulki t¨ahistatakse u ¨ldlevinud viisil: N - naturaalarvude hulk, Z - t¨aisarvude hulk, Q - ratsionaalarvude hulk, R - reaalarvude hulk. Piirkonnaks nimetatakse reaalarvude hulga alamhulki: vahemik, l~oik, pooll~oik ja nende u ¨hendid. Piirkondi hakkame t¨ahistama suurte t¨ahtedega X, Y, Z, ... . Konstant on suurus, mis antud kontekstis omab ainult u ¨hte kindlat v¨aa¨rtust. Konstante t¨ahistatakse matemaatilises anal¨ uu
Vi- ite korral sama punkti piires ei lisata peat¨ uki ja punkti numbrit. Hulga elementide loetelus v~ oi punkti koordinaatide puhul kasutatakse eraldajana tavaliselt koma, n¨aiteks {a, b, c} ja (x, y) . Kui hulga elementideks v~oi punkti koordinaatideks on arvud, siis v¨a¨ararusaamise v¨ altimiseks kasutatakse eraldajana semikoolonit, n¨aiteks {-2; 3; 11} ja (3; 4.5) . K¨ umnendmurrus kasutatakse eraldajana punkti. Kasutusel on j¨ argnevad arvuhulga t¨ahistused: N = {1; 2; 3; . . .} naturaalarvude hulk; k N = {n | n N m N n = k · m} = {k; 2k; 3k; . . .} naturaalarvuga k jaguvate naturaalarvude hulk; Z = {. . . ; -2; -1; 0; 1; 2; . . .} t¨ aisarvude hulk; Q = {x| x = m/n m Z n N } ratsionaalarvude hulk; I irratsionaalarvude hulk, s.o l~ opmatute mitteperioodiliste k¨umnendmurdude hulk; R = Q I reaalarvude hulk; R + positiivsete reaalarvude hulk;
näiteks väliseid arenguülesandeid. Sellised on muuseas kodust eemaldumine, oma koha leidmine ühiskonnas ja suhete loomine mõlema sugupoolega. Teiseks otsitakse nooruseea kriisis lahendust sellistele lapseea konfliktidele, sisemistele arenguväljakutsetele, nagu sooidentiteedi konstrueerimine ja psüühiline iseseisvus. Noorus on teine võimalus. Varase lapseea ahistused ja probleemid tulevad nüüd esile uuel viisil. 194 Arengus korduvad lapse psühholoogilise sünni etapid, eraldumine, iseseisvumine ja identiteedi loomine. Noorus on inimese teine iseseisvumisetapp. Havighurst on esimesena määratlenud selgesti nooruse arenguväljakutsed aastal 1955. Need on järgmised: Uute ja küpsete suhete loomine mõlemat sugupoolt esindavate eakaaslastega
annaabi.ee 
