tunnistust ta faunlikust karakterist.Kokkuvttes pole Starkopfi tde snum eriti vljakutsuvalt erootiline,millele osutab ka,et eesti peaaegu biidermeierliku moraaliga publik ei avaldanud nende ekspondeerimisel vhimatki pahameelt.Nad ei toiminud pris ekspressionismipraselt,kodanlane ei rritunud.Side Metzneri-mjulise ekspressionismiga on Starkopfil veel joonistustes,mis hendavad kannatust ja vimutahet.Siin on kannatajaks tugev inimene,smbolismi allusiooniga ideaalfiguur, kes astub vastu ahistavale jule,sooritades dnaamilist esti:kidikuid rebides,end vgisi sirgu ajades,raskust enese pealt eemale surudes,Neid tid vib vaadelda ideekavanditena monumentaalplastikale,siiski on praeguse vaataja jaoks nende vlu stiliseerivas privitivismilheduses.Eskiisid muudab huvitavaks kahe vastandliku faktori kujutamise katse ,mis kauni tardumuse poosina jdvustab staatikat ja teisalt osutab toimuvale vi eelseisvale aktiivse ju rakendamisele. Niisugune on ka Siuru III albumi kaanepilt kidikute rebijast
loobus otsesemast poliitilisest „angažeeritusest“, jätkates pigem võitlust üldhumaansete sihtide eest. Camus’ 1947. aastal ilmunud romaan „Katk“ sai tema meinukaimaks teoseks. „Sisyphose müüdi“ kõrval oli teine tuntuim esseraamat „Mässav inimene“. Tema olulisemate teoste seas on veel näidend „Caligula“ ja romaan „Langus“. 1957. aastal pälvis Camus Nobeli kirjandusauhinna. „Sisyphose müüdis“ rõhutab Camus sisemise vastupanu vajadust kurjale ja vabadust ahistavale võimule. Camus’ kangelastel ei ole ülevaid sihte, ükski neist ei ihka kehtestada paradiisi ega oota abi Jumalast, ent ometi võitlevad nad kurja vastu, inimlikkuse nimel. Camus’ esikromaan „Võõras“ räägib Alžiiri väikeametnikust Mersault’ist, kelle teadvus magab. Ta on intelligentne, kuid ükskõikne ja osavõtmatu. Ta ei arvesta teistega, vaid toimib nii nagu tal endal mugav on. Ta on võõras rutiinile allutatud ühiskonnas, kus keegi ei hooli kellestki peale iseenda.
ALBERT CAMUS (1913-1960) Sündis Prantsusmaale kuulunud Alzeerias põllutöölise perekonnas. Õppis Orani ülikoolis filosoofiat, oli ühe aasta Prantsuse Kommunistliku partei liige, oli vasakpoolsete vaadetega. Töötas ajakirjanikuna Alzeerias ja Pariisis, võttis osa Prantsuse vastupanuliikumisest. 1945. a tutvus Sartre'iga. Hukkus autoõnnetuses. 1942. a ilmus essee ,,Sisyphose müüt", milles Camus rõhutab sisemise vastupanu vajadust kurjale ja vabadust ahistavale võimule. Sisyphos on mütoloogiline tegelane, kes karistuseks mõisteti allilmas suurt kivimürakat ülesmäge veeretama, see aga alati mäetipult alla veeres. Nii võitleb Camus' inimene absurdi vastu hoolimata sellest, et ta oma eesmärki kunagi ei saavuta. Surm teeb inimese elu mõttetuks. Camus' tegelased võitlevad kurja vastu. Elu mõte saab seisneda ainult vabaduseotsingus. ,,Sisyphose müüdis" rõhutas Camus mässu vajadust, vastust elu kaosele, absurdile ja surmale. Mäss on
annaabi.ee 
