jumalad, kes asusid Olymposel pilvedes ja mäetippudel. Sealt tulid nad aeg-ajalt alla, võtsid mõne inimese kuju, või andsid mõnele inimesele jumaliku jõu ja kallutasid niiviisi maapealset võitlust vastavalt oma tahtmisele. Nii kestis see üheksa aastat. Agamemnon on endale sõjasaagiks võtnud Apolloni preestri tütre Chryseisi ja teinud temast oma orja. Isa tuli tütart tagasi paluma, kuid teda koheldi jõhkralt. Preester pöördus Apolloni poole palvega ja Apollon kostitas ahhailasi haigustega nii et pidevalt pidi laipu põletama. Peeti nõu kuidas Apollonit lepitada. Otsustati et Agamemnon peab oma kauni Chryseisi isale tagasi andma. Agamemnon nõustus ainult ühel tingimusel. Tingimuseks oli see, et Achilleus annab oma imekauni autasu neiu Briseis`i asemele. Nii toimuski. Kuid Achilleus solvus sellest hingepõhjani. "Nii Zeusi tahtel see sündis, sest ajast peale, kui vihavaenuga üksühest lahku läksid hulkade juht
Boiootiasse. Protsess kulges astmete kaupa. Ahhailased suruti Peloponnesose põhjaossa (Ahhaia mk), aioollased Tessaaliasse, Boiootiasse, Lesbosele ja teistele Egeuse põhjapoolsetele saartele ning Väike-Aasia looderannikule; joonlased Atika maakonda, Euboiale, Lemnosele, Chiosele ja Samosele ning Väike-Aasia läänerannikule. Atika jäi doorlaste sissetungist kõrvale, sinna siirdus osa Peloponnesoselt välja tõrjutud ahhailasi. XI saj. püstitati Ateena akropolil vägevad kaitseehitised ja kaevati maa-alused kaevud pika piiramise puhuks. Võimalik, et umbes samal ajal algas just Atikast edukas ahhaia kolonisatsioon Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia lääneranniku keskossa. Tessaalia uus aristokraatia võttis üle vallutatute keele ja kultuuri. Tessaaliast lahkuma sunnitud asustasid hilisema Aiolise piirkonna V-Aasia lääneranniku põhjapoolse osa + Lesbose saar. Doorlaste
Mükeene kultuur lõvivärav friis 2 lõvikujuga (kindluse peasissekäik) Ümarhaud Tholos (kuplikujuline) AGAMEMNONI KULDMASK ---- ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --------------------------------------------------------------------------- KREEKA Mükeene loojad ahhailased, siis ligikaudu 1100 em.a. tungisid kreekasse doorlased Mükeene loojad ahhailased põgenesid väike-aasiasse, ja neid ahhailasi kes saartel elasid, hakati nimetama joonlasteks. Doorlased ja joonlased lõid meile tuntud Kreeka kultuuri 8.-4 saj. e.m.a. Kreeka linnriikide (poliste) võitlust võimu pärast. Akropolis linn mäe otsas Eriti juhtivad linnriigid Sparta (doorlaste) ja Athena (joonlaste) Peloponnesose poolsaar Korintose maakitsus (kanal!) Sparta küllaltki autoritaarselt valitsetud linnriik (sõjaline aristokraatia). Sparta näol võis tegemist olla varatotalitaarse riigina
poole, surudes mingi rahva Boiootiasse. Protsess kulges astmete kaupa. Ahhailased suruti Peloponnesose põhjaossa (Ahhaia mk), aioollased Tessaaliasse, Boiootiasse, Lesbosele ja teistele Egeuse põhjapoolsetele saartele ning Väike-Aasia looderannikule; joonlased Atika maakonda, Euboiale, Lemnosele, Chiosele ja Samosele ning Väike-Aasia läänerannikule. Atika jäi doorlaste sissetungist kõrvale, sinna siirdus osa Peloponnesoselt välja tõrjutud ahhailasi. XI saj. püstitati Ateena akropolil vägevad kaitseehitised ja kaevati maa-alused kaevud pika piiramise puhuks. Võimalik, et umbes samal ajal algas just Atikast edukas ahhaia kolonisatsioon Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia lääneranniku keskossa. Tessaalia uus aristokraatia võttis üle vallutatute keele ja kultuuri. Tessaaliast lahkuma sunnitud asustasid hilisema Aiolise piirkonna V-Aasia lääneranniku põhjapoolse osa + Lesbose saar. Doorlaste
annaabi.ee 
