Sellesse rühma kuuluvad möll- ja savipinnased. Eripinnased - on rohkesti orgaanilist ainet või/ja karbonaate sisaldavad settepinnased. Nendeks on muda, turvas, järvelubi e järvekriit, allikalubi, diatomiit. Kõik need pinnased sisaldavad orgaanilist ainet või karbonaate. Vundamentide rajamine rohkesti orgaanilist ainet või karbonaate sisaldavale pinnasele on lubamatu. Tehispinnas on inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas: kultuurikiht, heitmed (prügi, tuhk), aherainekogumid. 6. PINNASE FÜÜSIKALISED OMADUSED. Lõimis-Terastikuline koostis Erimass (tihedus)-kN/m3 Poorsus-Pooride maht/osakeste mahuga Veesisaldus- kaalu % kuiva pinna suhtes Küllastusaste-Piir kus pinnas ei suuda enam midagi endasse võtta 7. VOOLAVUSPIIR WL JA PLASTSUSPIIR WP, LÜHIKE SELGITUS. Savipinnaste iseloomulikke niiskusi, mille juures rikutud struktuuriga savipinnas läheb ühest olekust teise, nimetatakse Atterbergi piirideks. Need on plastsuspiir (rullpiir) ja voolavuspiir.
6. moreen liustikust väljasulanud sete, mida iseloomustab terajämeduse suur varieeruvus 7. muda pinnaseliik, millel on suur (üle 6%) orgaaniliste ainete sisaldus, jaotatakse liivmuda, möllmuda, savimuda ja tekke põhjal järvemuda ja turbamuda 8. turvas orgaanilise aine sisaldus üle 60%, tekkekoha järgi eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast 9. tehispinnas inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas, kultuurkiht, heitmed, aherainekogumid, looduslikkust materjalist koosnevat täitepinnast loetakse looduslikuks pinnaseks Head ehitusaluse pinnased on kalju, paerähk, kruus, jämedateraline kuiv liiv, kuiv või väheniiske savipinnas. Halb pinnas on tolmliiv, plastne ja voolav savipinnas, muld turvas, muda, mis tavaliselt püütakse eemaldada. 9 Pinnase külmakerkelisus sõltub pinnase terastikulisest koostisest, pinnase veesisaldusest,
rühma kuuluvad möll- ja savipinnased. Eripinnased - on rohkesti orgaanilist ainet või/ja karbonaate sisaldavad settepinnased. Nendeks on muda, turvas, järvelubi e järvekriit, allikalubi, diatomiit. Kõik need pinnased sisalda-vad orgaanilist ainet või karbonaate. Vundamentide rajamine rohkesti orgaanilist ainet või karbonaate sisaldavale pinnasele on lubamatu. Tehispinnas on inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas: kultuurikiht, heitmed (prügi, tuhk), aherainekogumid. 2.2. PINNASE FÜÜSIKALISED OMADUSED. Pinnase põhiomadused määratakse katsete teel välitingimustes või laboratoo- riumis, tuletatud näitajad aga arvutatakse põhinäitajaid sisaldavate valemite abil. Pinnase füüsikalisteks põhinäitajateks on terastikuline koostis (lõimis), mahumass (tihedus), mahukaal, niiskus, Atterbergi piirid (rullpiir ja voolavuspiir). Lõimis e terastikuline koostis iseloomustab erisuuruste osakeste kaalulist
annaabi.ee 
