Kõige tähtsamad m. supraspinatuse ja m. infraspinatuse stabiliseerivad harjutused- kontrollida manuaalselt, et caput humeri liiguks acromioni alla ning vältida õla tõstmist. Harjutatakse ka abaluu liikumist rinnakorvi vastu. Abaluu rotatsiooni ja õlaliigese fleksiooni ning abduktsiooni harjutatakse ”lühikese vibuvarre põhimõttel”. Abaluu rotatsioonil on tähtis abaluu liikumine lateraalselt just liigutuse alguses. Õla tõstmist vältida seetõttu, et suprahumeraalruum ei aheneks. Rotator cuff rebend Rotaatorlihaste rebend toimub peaaegu alati m. supraspinatuse kõõluse piirkonnas ning ulatub vigastusest lähtuvalt m. subscapularise piirkonnast m. infraspinatuse ja m. teres minori kõõlusteni. Täieliku rebendi all mõistetakse kogu kõõluskoest läbi kulgevat rebendit, millelele järgneb caput humeri otsene kontakt acromioniga. Osalise rebendi korral on vaid osad rotaatorlihaste kõõlused katki/ vigastatud. Rebendi häired tulevad esile
Joonis 2.4 Kui x 1- , siis funktsiooni graafiku k~orgus t~ouseb ja l¨aheneb arvule 3. Kui x 1+ , siis funktsiooni graafiku k~orgus v¨aheneb ja l¨aheneb arvule 4. Antud n¨aites on funktsiooni u ¨ hepoolsed piirv¨a¨artused punktis 1 erinevad. Seet~ottu puudub funktsioonil piirv¨a¨artus punktis 1. See on nii, sest eelmises paragrahvis toodud piirv¨a¨artuse definitsioon ei ole t¨aidetud. Ei leidu arvu b, millele f (x) l¨aheneks k~oigis piirprotsessides x 1, kus x = 1. Vasakpoolses piirprotsessis x 1- ja parempoolses piirprotsessis x 1+ l¨aheneb f (x) eri- nevatele arvudele. yy y = f (x) · A2 | P2 b2 b1 R A1 · P1
Joonis 2.4 Kui x 1- , siis funktsiooni graafiku k~orgus t~ouseb ja l¨aheneb arvule 3. Kui x 1+ , siis funktsiooni graafiku k~orgus v¨aheneb ja l¨aheneb arvule 4. Antud n¨aites on funktsiooni u ¨hepoolsed piirv¨a¨artused punktis 1 erinevad. Seet~ottu puudub funktsioonil piirv¨a¨artus punktis 1. See on nii, sest eelmises paragrahvis toodud piirv¨a¨artuse definitsioon ei ole t¨aidetud. Ei leidu arvu b, millele f (x) l¨aheneks k~oigis piirprotsessides x 1, kus x = 1. Vasakpoolses piirprotsessis x 1- ja parempoolses piirprotsessis x 1+ l¨aheneb f (x) eri- nevatele arvudele. yy y = f (x) · A2 | P2 b2 b1 R A1 · P1