mida ütles, kes on poiss, kas ema ütles kaarlile või kaarel ütles emale. Monoloog Kuidas sisuliselt seostatakse mõtteid; aluseks erinevat tüüpi tekstidele · Ahelseos- aluseks jutustustüüpi · Paralleelseos- aluseks kirjeldustüüpi. Kapsas on see, millest räägime, selle koha anname uut infot. Asju tuleb analüüsida ühte moodi. Kõik jutud ei jälgi teema-reema tüüpi. Õpetamiseks tuleb võtta ilus hea nt ahelseose näide. Kõnetaju loeng 5 · eelneb kõneloomele · raske kontrollida · eeldused kõnetajuks on... · sensoorne tasand- foneemikuulmine- alateadlik häälikuformantide äratundmine aju poolt, oimusagar Wernicke piirkond. · pertseptiivne tasand · mõttetasand -tekstitasand. Pertseptiivne tasand I: sõnade äratundmine > tähenduse mõistmine
Iga stseeni puhul on sidusa teksti puhul kasuatda mitut lauset/lausungit. Seoste tüüpe on pm 3: radiaalseos, paralleelsus ja ahelseos. MÕTTESEOSED TEKSTIS Eelneva lause reema muutub järgmise lause teemaks. Küsimus on, millele juhib autor rohkem tähelepanu. Paralleelseos laused on samateemalised. Tekstides tegelt need mõlemad seosed lõimuvad. Mõni on parallleelseosel üles ehitattud,(millegi kirjeldamisena; aga nt mingid ehitamised, sündmsused jne esitatakse ahelseose abil. TEKSTI TERVIKLIKKUS Terviklikkus ehk sihipärasus et kogu vajalik teave saaks edastatud. Tajuja ostustab, kas ta sai külladast teavet, kas ta sai aru sellest kõigest. In saavad ka erinevalt aru. Terviklik tekst peab olema ja on ka sidus, aga sidus nt võib olla lõpetamata!! Tajuja otssutab mida ta suudab aktiveerida lugejas, järledada, luua jne. TEKSITIS VERBALISEERITAVATE TEADMISTE VALDKONNAD
Radiaalseose korral on igal tekstiosal mõtteseos ainult teemaga (üldise eesmärgiga), mitte aga naabruses asuva lõigu või lausega. Selliselt on koostatud sõnastikud, sageli keeleharjutused õpikutes. Lineaarseose puhul on teksti osad üksteisest sõltuvuses. Tekstist eraldatud lause võib jääda arusaamatuks. Tekstiga väljendatud mõtted seostatakse kahel viisil. Esineb paralleelseos ja ahelseos või nende kombinatsioonid. Ahelseose puhul liigub mõte ühelt objektilt teisele, s.t. eelneva lause reema muutub järgneva lause teemaks (objekt subjektiks). NT: Läbin päeval metsa. Seal (metsas) nägin ma oravat. Loomake (orav) istus kuuse oksal. Puu (kuusk) kasvas lagendiku serval. Toodud näites on seos kõrvuti asetsevate lausete vahel selgelt välja toodud. Kuid seos võib olla ka raskemini märgatav, laused võivad haakuda üle ühe või mitme jne. Nt: Linna ääres seisab suur kõrge korstnaga hoone
annaabi.ee 
