ja painutusrefleksid, st. samaaegselt ühe jäseme painutusega toimub sümmeetrilise jäseme sirutus. Ent agonistide kontraksiooniga kaasneb mitte üksnes antagonistide lõõgastumine (kaasuv innervatsioon), vaid ka venitus. Nüüd kontraheeruvad müotaatilise refleksi alusel (NB! ülilühike latensiaeg) omakorda antagonistid ja lõõgastuvad agonistid, alludes omakorda venitusele. Nii tekkib rütmiline ehk ahelrefleks, mida nimetatakse ka sammurefleksiks. Eelmainitud kaasasündinud mehhanismide alusel liiguvad kiirel jooksul käed ja jalad ristsünkroonses koordinatsioonis. Kui parem jalg äratõukel sirutub, siis vasak jalg kõverdub ja liigub hoo(võtu)liigutusena ette uue äratõukeliigutuse lähteasendisse. Üheaegselt sirutuva tõukejalaga liigub sirutuses alla-taha ka selle vastaskäsi. Teise jala hoojala etterebimise,
Vegetatiivne e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid. KNS tegevuse koordinatsioon- üksikute reflekside kooskõlastamine; erutuse irradiatsioon kindlustab seosed keskuste vahel; erutuse ja pidurduse vastastikune induktsioonerutuse ja pidurduse vastastikune tugevdamine; samaaegne induktsioon erinevates KNS osades; järgnev induktsioon samades neuronites; lihaste antagonistide kaasuv innervatsioon; ahelrefleks e. Rütmiline refleks; ühise lõpptee printsiip. 14. Mis on hallollus? Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks - tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju kooreks - kõrgeim närvisüsteemi osa (tsentraalne närvisüsteem). 15. Mis on valgeollus? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid
• Omapärane tegevuslik seisund, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos KNS tegevuse koordinatsioon: • Üksikute reflekside kooskõlastamine • Erutuse irradiatsioon kindlustab seosed keskuste vahel • Erutuse ja pidurduse vastastikune induktsioonerutuse ja pidurduse vastastikune tugevdamine - Samaaegne induktsioon – erinevates KNS osades - Järgnev induktsioon – samades neuronites • Lihaste –antagonistide kaasuv innervatsioon • Ahelrefleks e. Rütmiline refleks - järgneva refleksi kutsub esile eelmine, tingitud refleks • Ühise lõpptee printsiip – erinevatelt retseptoritelt tulenev info koondub ühte närvikeskusesse ja teostab mingi ühise tegevuse Dominant • Ajutiselt valitsev tegevuskolle, mis määrab ära vastusreaktstiooni iseloomu • Dominantseid koldeid iseloomustab närvikeskuste süsteemi erutus, mis painevad eri korrustel ja töötavd kooskõlastatult, olle omandanud ühise rütmi --- 27
annaabi.ee 
